Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Firmadel tasub jäätmeid sorteerida

Ain Alvela 26. november 2007, 00:00

Enam-vähem kindel on tõde, et paremini kui tahes karmidest seadustest paneb inimese tegutsema loodetav kasusaamine.

Sorteerimise majanduslik otstarbekus avaldub juhul, kui ettevõttes tekib vähegi arvestatavas koguses uuesti toorainena kasutatavaid jäätmeid. Sorteerida võib loomulikult ka pisikesi koguseid, ent kuna sorteeritud jäätmed vajavad enne müüki ettevalmistamist, näiteks võib vajalikuks osutuda paarsada tuhat krooni maksva jäätmepressi jm tehnika soetamine, haihtub väikeste koguste eest saadav tulu investeeringukuludesse.

Sorteerimisele peaks hoogu lisama analüütikute prognoos, et vanametall, paber, papp, plastik ja kile saavutavad järgmisel aastal uued kokkuostuhindade rekordid.

Teine stiimul on tõsiasi, et segajäätmetest vabanemine muutub järjest kallimaks. Näiteks teeb jäätmefirma Vectragrupp juba praegu ehitusprahi puhul selge vahe - eelsorteeritud ehitusjäätmete (puit, tellised, asfalt, betoon jmt) kogumine ja äravedu 20 m3 suuruse konteineriga maksab 2500 krooni, sorteerimata ehitusprahi puhul on hind aga 3100 krooni.

Segaolmejäätmete äraveo ja käitlemise eest tuleb praegu Tallinnas ja Harjumaal maksta keskeltläbi 1000 kr/t, millest poole moodustab prügilasse ladestamise hind.

Kui kile-, paberi- või papijäätmed spetsiaalse pressi abil umbes poole tonni raskusteks kuubikuteks pressida, saab jäätmed hoopis ümbertöötlemistehastele müüa, selle asemel, et nende äravedamise eest maksta. Nii annab Tallinnas tegutsev Plastitehas oma väravas värvitu ja puhta kile tonni eest kuni 4000 krooni.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek hoiatab siiski mustvalge vaatenurga eest, nagu oleks kogu tekkiv prügi võimalik kasudega rahaks teha.

"Ei maksa arvata, et kõik tööstusjäätmed, ka sorteeritud, järsku kulla hinda tõusevad," märgib ta. "Jäätmeid peab sorteerima teadlikult, kui nende eest arvestatavat raha tahta. Näiteks valge printeripaber on küllaltki kallis, papp ja kartong palju odavamad. Kui need ühte patta panna, on hind hoopis erinev. Seega saab sorteerimise puhul rääkida kulude kokkuhoiust, mitte rahateenimisest."

Kui kaubakäitlusega tegelevale firmale piisab sellest, kui ühte kasti sorteeritakse paberi-, teise puidujäätmed, siis trükikoja puhul on kõigi paberijääkide ühte konteinerisse ladumine poolik lahendus.

Eek toonitab jäätmeseaduse olulist põhimõtet, et liigiti kogumine peab olema jäätmetekitajale odavam sortimata prügi üleandmisest. Tema hinnangul on see ainus mõeldav viis jäätmekulusid kokku hoida, sest liigiti kogumine võimaldab säästa ladestatavalt koguselt, isegi kui sorditud jääke müüa ei õnnestu.

ASi Cleanaway tegevjuht Argo Luude on seda meelt, et ettevõtted, kes pole korraldatud jäätmeveoga seotud, peaksid jäätmekäitluse korraldamiseks võtma pakkumised võimalikult paljudest ettevõtetest, et parim idee kaduma ei läheks.

"Standardlahendusi rakendavad jäätmekäitlejad eraisikute puhul ja ehk ka kontorites tegutsevatele firmadele," tõdeb Luude. "Tööstusettevõtetele koostatakse konkreetsed lahendused, nende jäätmemajandusega hakkab tegelema haldur, lepingutes on tingimused täpselt kirjas."

Kui tootmisettevõttel tekib olulises koguses mingit homogeenset jäädet, mille kogumisest käitleja on huvitatud, pakub jäätmefirma juba ise välja tingimused - kas selle jäätme saamise nimel viiakse muu prügi ära soodushinnaga, suisa tasuta või makstakse peale.

Oleme hakanud paigaldama ettevõtetesse tasuta või sümboolse renditasu eest pallipresse ning korraldama sekundaarsete jäätmete tasuta äravedu.

Majanduslik eesmärk, nagu äriühingul ikka, on teenida tulu. Teisest küljest tahame muuta firmade elu mugavamaks ja suunata võimalikult palju sekundaarseid jäätmeid prügimäe asemel taaskasutusse. Tahame näidata, et saab ühendada äri ja ühiskondliku vastutuse keskkonna ees, ega varjagi, et me eesmärk on võtta jäätmekäitlejatelt sekundaarse prügi osas suur tükk turust ning samas nende käitumist kliendikesksemaks muuta.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing