Pool tuhat riigikogulast poole miljoni eest peole

Artikkel

- Uudised
- Kadri Jakobson
- 25. november 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Pool tuhat riigikogulast poole miljoni eest peole
Riigikogu ja valitsusliikmete kokkutulekule Estonia kontserdisaalis saadeti kutseid üle 500, sealhulgas 396 praegusele ja endisele riigikogu liikmele koos kaaslasega. Riigikogu andmetel on tulekust teada andnud üle 300 pidulise.
"Kõikide riigikokku kuulunute kokkukutsumiseks on ajalooline põhjus - maanõukogu otsus 28. novembril 1917, millega pandi seaduslik alus iseseisva riigi tekkele," selgitab riigikogu pressitalituse osakonna asejuhataja Illi-Malle Ong.
"Tegemist on üsna ainulaadse üritusega, sest maanõukogu ajaloost on vähe räägitud. Riigikogule on see austav ülesanne," ütleb Ong. "Tore on, et pidu Estonias on siiski ainult üks paljudest pidudest sel õhtul," räägib Ong.
Samal ajal, kui riigikogu liikmed Estonias pidutsevad, on ka igas maakonnas rahvapidu. Praegused ja endised rahvasaadikud näevad rahva pidustusi ja selleks päevaks valminud telelavastust "Oma maapäev" ETV vahendusel suurelt teleekraanilt. Muusikat teeb pidulistele Bel-Etage Swingorkester.
Ühegi catering-firmaga pole veel lepingut sõlmitud, seetõttu pole ka teada, mis head ja paremat külalistele pakutakse.
Legendaarne riigikogu liige Aime Sügis elab Noarootsis ja ütleb, et nigela transpordi tõttu ta pidustustele ei pääse. Buss käib Noarootsist pealinna kaks korda päevas, linnas polevat tal ka ööbimiskohta.
"Mul ei ole sest eriti lugu. Olen neil üritustel ka käinud. Ei hakka seda vaeva nägema," ütleb ta. Sügis oli esimeses taasiseseisvumisaja riigikogus 2,5 aastat ja rohkem poleks ka tahtnud.
"Neli aastat oleks palju olnud. Minu ettepanekud tehti maha, eelnõud peksti puruks. Need olid liiga ausad. Mul oli seal keskkonnaalane eelnõu, mida kaitsesin, kuid mind tehti lolliks." meenutab ta. Teisitimõtlejatel on riigikogus raske, möönab Sügis. Nüüd riigikogu pensioni saav Sügis elab enda sõnul nagu kuninga kass.
"Ma söön ainult ökoloogilist toitu, küpsetan ise leiva ja sepiku. Ostan toidu kas ökotalunike käest või sõpradelt, kes seda kasvatavad. Igasugused purgitoidud on ju pahaks ja vanaks läinud toit. Leib, mis müügil, ei kõlba üldse süüa," ütleb ta.
VII koosseisu asendusliige, praegu kodakondsus- ja migratsiooniameti osakonnajuht Viktor Niitsoo ütleb, et sai kutse kätte, kuid pole peole minekut veel otsustanud.
Niitsoo on rahva mällu jäänud üsna delikaatse seigaga. 1997. aasta novembris purjutas ta Mihkli hotellis, tükkis ligi baaridaamile ja väidetavalt urineeris baarinurka, pärast seda visati ta Isamaaliidust välja.
"Arvan, et endiseid riigikogulasi pole ära unustatud, kuid aeg-ajalt võiks ikka meeles pidada. Selliseid üritusi tuleb ikka korraldada," ütleb Niitsoo. "Ma ei pea välist poseerimist oluliseks, mulle on tähtsad sisemised väärtused," lisab ta. Niitsoo räägib, et VII ja VIII riigikogus olid teistmoodi inimesed, kel olid ka teised eesmärgid. "Aeg on muutunud. Kes sobisid sinna 1992. aastal, ei passi sinna praegu," ütleb ta.
VII ja VIII riigikogu koosseisus olnud, praegu advokaadibüroo omanik Arvo Junti tõi poliitikasse uue sõna - juntimine. Ta oli üks meeldejäävamaid isikuid, kes lakkamatute küsimuste, paranduste ja sekkumistega oskas istungeid venitada.
Sõna "juntimine" meeldetuletamine Juntile eriti ei näi meeldivat, kuid solvavaks ta seda siiski ei pea.
Riigikogu aega meenutab ta hea sõnaga. "Kahtlemata on see oluline amet nii Eestis kui ka mujal maailmas. Suurema panuse andsime siiski Eesti taasiseseisvumise näol ülemnõukogus," lisab Junti.
Hetkel kuum