Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Torm börsil peaks olema vaibunud

Reedel vastas aripaev.ee lugejate küsimustele LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert.

Millal siis tuleb börsil põhi ette ja kui kaua hinnad all võivad olla, enne kui tõusma hakkavad?

Kahjuks ma kuupäeva ja kellaaja täpsusega sellele küsimusele vastata ei oska. Keegi ei oska, ma kardan.

Uskudes Eesti majanduse pehme maandumise stsenaariumisse, siis hinnatasemed enam keskmiselt üleliia kõrged ei tundu. Samas tuleb arvestada, et meeleolud maailma börsidel (sh Baltimaades) on heitlikud ning see paneb pressi ka meie turgudele. Usun, et Balti turgude põhi saabub siis, kui näeme esimesi märke pehme maandumise õnnestumise kohta. Samas sellist rallit, nagu viimastel aastatel oleme näinud, ma niipea ei ennustaks.

Väidetakse, et väikeinvestor jääb alati hiljaks oma otsustega. Nii ka kahjuks on minu puhul. Kuidas seda viga parandada, kui rahakott pole nii paks, et mõni personaalne haldur minuga tegeleda viitsiks?

Paraku see tõesti tihti nii on, et väikeinvestorid jäävad nii ostu- kui ka müügiotsustega hiljaks, samas tundub, et mitmed fondid on suutnud aktsiaid õigel ajal osta ja müüa. Vea parandamiseks on kõige targem mõelda sellele, mis eristab väike- ja suurinvestoreid.

Väikeinvestorite otsused on tihti palju enam tehtud emotsioonide kui kaine analüüsi tulemusel, suurinvestorid seevastu püüavad emotsioonide osa viia võimalikult minimaalseks ning lähtuda peamiselt analüüsist. Seega soovitus väikeinvestorile - püüa vähendada emotsioonide osa oma otsustes. Püüa vältida massiga kaasaminemist (see ei ole veel põhjus aktsiat osta, et kõik teised seda ostavad) ning lähtu analüüsist ja kainest mõistusest.

Mille järgi Teie arvates teevad praegu aktsiate ostu- ja müügiotsuseid väikeaktsionärid? Paistab, et see ei toimu firmade majandusnäitajate põhjal.

Kuna majandustulemused on firmadel olnud seni pigem tugevad, siis võib tõesti tekkida raskusi müügilaine põhjendamisel. Samas tuleb arvestada, et ostu- ja müügiotsuseid ei tehta mineviku, vaid ikka tulevaste oodatavate majandustulemuste põhjal. Seega peegeldab praegune müük osaliselt ka seda, et oodatakse majandustulemuste nõrgenemist. Öeldakse, et börs vaatab umbes pool aastat ette. Kuid lisaks kainele analüüsile tuleb muidugi tunnistada, et väikeaktsionäride otsused sünnivad pahatihti pigem kõhutunde ja emotsioonide ajel.

Mul on 100 000 krooni vaba raha, mida tahan börsile panna. Kas peaksin pilgu suunama Balti või hoopis USA börsi poole?

Kui päris aus olla, siis ei julgeks ma ei Baltimaadesse ega USAsse kogu oma raha praegu investeerida. Portfelli hajutamine eri piirkondade vahel on praegu märgatavalt olulisem kui aasta tagasi, mil enam-vähem kõik maailma aktsiaturud olid tugevas tõusus. Piirkondadest meeldivad LHV-le praegu pigem Aasia ja Lääne-Euroopa, mis on ka selles fondis esindatud.

Millisel Eesti aktsial Te kõige suuremat potentsiaali näete?

Siin tuleb paljuski mängu investori riskivalmidus. Väiksema riski, kuid ka väiksema tootlusega aktsiatest meeldivad meile Tallinna Vesi ja Eesti Telekom, mis on head dividendiaktsiad. Suurema riskiga on kasvuettevõtted, näiteks Baltika ja Tallinna Kaubamaja, neist viimane tundub meile atraktiivne. Samas kasvu kadudes hindavad turuosalised aktsia väga kiiresti ümber, nagu Baltika puhul ka nägime. Spekulatiivsetest aktsiatest võiks välja tuua Norma, mille kohta on pikemat aega levinud igasuguseid kuulujutte. Tasub märkida, et ka risk on hoopis teine, sest aktsia hinda on sisse arvestatud ootused, mis ei ole üldse seotud ettevõtte majandustegevusega. Lisaks analüüsime praegu Leedu piimatööstust. Kui leiame sealt häid võimalusi, anname sellest teada.

Autor: ÄP