Krooni devalveerimine ei jahutaks majandust

ÄP 27. november 2007, 00:00

Christensen vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Üks Danske Banki seisukoht on, et Eesti peab oma valuuta devalveerima. Kas Teie arvates on see äärmuslik samm sunnitud või vajalik?

Eesti majanduse põhiprobleem on see, et majandus on olnud üle kuumenemas. Ma ei ole kunagi arvanud, et devalveerimine lahendaks seda probleemi.

Kuidas oleks krooni devalveerimine majandusele hea?

Ma ei ole kunagi öelnud, et devalveerimine on Eesti majandusele hea. On selge, et devalveerimisel on väga negatiivseid mõjusid, nagu näiteks inflatsiooni kasv.

Eesti rahaturul ei ole väga palju instrumente. See on huvitav nüanss, sest see aitab kaitsta Eesti valuutat spekuleerijate rünnakute eest, sest ei ole likviidseid ega täpseid instrumente krooni vastu spekuleerimiseks. Kui tõenäolised on rünnakud krooni vastu väljastpoolt ja millised instrumente ründajad võiksid ennekõike kasutada?

Nõus. Likviidsuse vähesus Eesti rahaturul pakub krooni vastu suunatud spekulatiivsete rünnakute eest teatud kaitset. Ma ei usu "väljastpoolt" juhitud rünnakusse krooni kursi vastu.

Kas Kesk- ja Ida-Euroopa turgude edulugu hakkab lõplikult läbi saama?

Ei, Kesk- ja Ida-Euroopa turgude edu ei ole läbi saamas. Kommunismijärgne üleminek on selgelt olnud äärmiselt edukas, kuid ma usun, et on risk, et poliitikakujundajad petavad ennast arvates, et edu jätkub isegi pärast majandusreformide lõppu. Enamiku piirkonna riikide inimeste sissetulekud on endiselt märkimisväärselt madalamad kui näiteks Põhjamaades ja selle vahe vähendamiseks on vaja majandust jätkuvalt restruktureerida.

Millal hakkate Teie ja teised analüütikud Eesti majanduse tuleviku kohta andma häid ja positiivseid ennustusi?

Küsimus on selles, mis on hea või halb. Praegu näeme, et Eesti majanduse sisenõudlus väheneb, mistõttu ennustus on "hea". SKP kasvu suhtes ma eeldan, et kasv aeglustub suurema osa 2008. aastast, kuid hakkab aasta lõpu poole taas kiirenema.

Mida peaks valitsus Eesti majanduse päästmiseks tegema?

Ma ütlen nagu IMF: rahapoliitika peab olema range, tööjõuturg ja tootmine peab olema paindlik. Usun, et on olemas oht, et rahapoliitika on muutunud liiga ekspansiivseks.

Kuidas hindate Eesti valitsuse rolli majanduse ülekuumendamisel? Peaminister tahab jätta üha rohkem raha inimestele kätte ja langetab süstemaatiliselt tulumaksu määra, samas kui majandus kasvab rohkem kui 10 protsenti aastas. Kas see pole mitte protsükliline makropoliitika?

Analüütikuna toetan ma loomulikult madalaid makse, sest need ei kahjusta ühtegi majandust. Samas, kui inflatsioon ja jooksevkonto puudujääk on väga kõrged, siis ei peaks Eesti vähendama makse vähendamata avaliku sektori kulutusi.

Ma saan suurepäraselt aru, et poliitiliselt võib see olla keeruline, kuid see oleks sellest hoolimata parim.

Kas teate, et Eestis tegutsev ja Danske Bankile kuuluv kommertspank tegutseb Eesti laenuturul äärmiselt agressiivselt? Kui asjad on Eesti majanduses nii halvad, nagu Te ütlete, siis miks tahab teie pank võtta siin selliseid riske?

Analüütikuna ei saa ma kommenteerida Danske Banki või Sampo Panga strateegiat Eestis, kuid ütlen, et samas kui Eesti majanduse lühiajalised kasvuperspektiivid on suhteliselt negatiivsed, siis pikaajalised kasvuväljavaated on piisavalt head.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing