Läänemerel läheb reisijate pärast kõvaks rebimiseks

Konkurents Läänemere 16-17 miljoni laevareisija pärast on armutu.

"Üle 60 väljumise päevas!" näitab Viking Line'i asedirektor Boris Ekman tuleva aasta aprilli sõidugraafikut Helsingi ja Tallinna vahel. "See pole võimalik. Keegi peab loobuma."

Vikingi pearivaali Tallink Grupi juhatuse liige Andres Hunt ei tee sest numbrit, graafik on tihedamgi olnud. "Eks raskeks läheb neil, kel on suure kütusekuluga kiirlaevad. Või vanad laevad ja ei midagi uut," ütleb ta.

Tallink ja Viking ise sõidavad tulevast aastast Eesti ja Soome vahet uute laevadega - Tallink toob Starile lisaks kiirlaeva SuperStar ning Galaxy asemele uue kruiisilaeva. Siia tuleb ka Vikingi esimene uus alus pärast pikka pausi - Viking XPRS. "Kas me Tallinkilt turuosa võtame... pigem mõjutab see teisi laevafirmasid," jääb Ekman diplomaatiliseks.

Väiksematest operaatoritest on Nordic Jet Line (NJL) tuleviku suhtes siiski optimistlik, sest aluseid viiakse liinilt ka ära. Nii on NJLi nišist lahkunud neli AutoExpressi. "Ja meil oleks patt nuriseda," ütleb firma tegevdirektor Mikael Granrot. "Aga konkurents on karm, on kogu aeg olnud."

Granrot kahtleb, kas uued laevad reisijaid lisavad, turg on küllastunud. "Stariga pole numbrid kuigi fantastilised," nimetab ta kevadel alustanud Tallinki uut alust. Kokku on reisijaid tänavu oma 200 000 võrra vähem, sest paljudele soomlastele on Tallinn nähtud ja hinnatasemelt juba kallis. Eriti siunab Granrot Tallinna hotelle, kus hinnad on Helsingiga võrreldes 50% kõrgemad.

Laevnike hinnasõja välistab Soome ja Eesti vahel kallis kütus, mida lühike sõiduaeg ei lase korvata laevapoe ega restoranide käibe arvel. "Pigem jääb liinile vähem firmasid," ütleb ka Granrot, kelle jutust koorub, et nõrgimaks võivad osutuda Sea Containers ja Eckerö Line. Viimane seetõttu, et sõltub palju kaubavedudest, kus Tallinki ja Vikingi uued alused lisavad uut võimsust. Nii võibki suurim turu ümberjagamine tulla kaubaturul.

Vikingi teine uus alus läheb Ahvenamaa ja Rootsi vahele, kuid optsiooni tellida mitu uut alust korraga Viking ei kasutanud. "Meil on laevu küll," ütleb Ekman. Möönab aga, et "järgmine liin, kus uue laeva ehitamise küsimus kerkib, on Turu-Stockholmi liin." Seesama, kuhu Tallink saadab Galaxy ning kus praegu on "noorim" alus 14 aastat vana. Andres Hunt usub, et nii uus laev toob reisijaid juurde.

"Olematu kasvuga" liinidel Rootsi ja Soome vahel käib armutu allatrumpamine. Birka Line pakkus sügisel kruiisiks nelja inimese kajutit 100 Rootsi krooni eest, Silja 5,50 euro eest, Viking Line'i kutsus aga Birger Jarli püsikliente pardale lausa tasuta. "Eks keegi kukub välja, keegi ostab teise üles. Tallinki Silja ost pani protsessid käima," ütleb Boris Ekman. Ja Tallink tahab saada suurimaks Euroopas. "Sellega me saaksime hakkama," ütleb Andres Hunt.

"No julgust neil jätkub," kostab Viking Line'i asedirektori Boris Ekmani häälest iroonilist imetlust. "Enn Pant on väga intelligentne mees," märgib ta ühist konverentsilõunat meenutades.

Agressiivsest rivaalist hoolimata jätkab Viking alalhoidlikku strateegiat. Tallink ei saa niipea konkurenti ei Riia ega Tallinna-Stockholm liinile. Riias toob Ekman põhjuseks Vikingi kõrged palgakulud ja väikese reisijate arvu. Eesti palgad on ca 60% Vikingi palkadest. Ent mitte kauaks, arvab Ekman. Kui Tallinki kollektiivleping lõpeb, võivad palgad Eesti tööturu seisu arvestades tõusta 17-18%. "Eks me näe, mis Eesti majanduses tuleval aastal üldse toimub," jääb Tallink Grupi juhatuse liige Andres Hunt stoiliseks.

Viking on tänavu mitmel liinil turuosa kasvatanud. "Ma ei ütle, et oleme Tallinkilt turuosa võtnud. Silja kliendid on lihtsalt meid eelistanud," muheleb Ekman. Oktoobris, kui Tallinkil olid probleemid uue broneerimissüsteemiga, kahanes firma klientide arv Soome ja Rootsi vahel 62 000 võrra.

Vikingi tugevus on bilanss, mis lubab hinnasõdu üle elada. Tallinkil neelavad laenuintressid ja kütusekulud reisija pealt 21 eurot, rehkendab Viking.

Schengeni viisaruumi laienemine toob nii laeva- kui ka turismifirmadele uusi kliente juurde.

"Reisimise lihtsustumine on alati toonud reisimise kasvu," ütleb Tallinki juhatuse liige Andres Hunt. "Meil sõidab hinnanguliselt 350 000 venelast Silja laevadega Helsingist ja Turust Stockholmi. Praegu nad Eesti kaudu ei tule, selle jaoks oleks vaja eraldi viisat," lausub Hunt. Edaspidi saab aga Vene turist ühe ja sama Schengeni viisaga ka Baltimaad läbi käia.

Sama kehtib Aasiast tulnud turistide kohta. Soome Finnair teeb Aasiasse nädalas juba 59 lendu ning reisijate arv on kasvanud 1,2 miljonile. "Kui protsentki neist käiks Eestis ära, oleks see väga hea," ütleb EASi turismiesindaja Helsingis Toomas Tärk. "Huvi Eesti vastu on täiesti olemas."

"Hiinlased ei ole praegu veel kuigi suur kliendigrupp, kuid see on hea ja kasvav grupp," räägib Viking Line'i asedirektor Boris Ekman.

Hiina turistid on head kliendid laevapoodidele - reisilt tuuakse alati kaasa kingitusi mitte ainult kodustele, vaid ka töökaaslastele. Nii on Viking Line juba palganud hiina keelt oskavaid müüjaid, sest hiinlaste võõrkeeleoskus on napp, ning laeva karaokebaaris saab Elvise lugudega üles astuda ka hiina keeles. Samuti on hiinlane hea klient laevade mänguautomaatidele - kodumaal on hasartmängud keelatud.

Pikisilmi ootavad laevafirmad ka Euroopa Liidu ja Venemaa vahelise viisarežiimi lihtsustumist. "Siis oleks Läänemerel hoopis teine turg," õhkab Ekman. "Täna me veel niikaugel ei ole." Nii on nii Tallinkil ja Vikingil Peterburi regulaarliini avamise plaanid ootel. Kontor on Tallinkil Peterburis alles ja vahendab praegu reise Soome.