Vallad ja linnad jäävad hätta olmeprügi sorteerimisega

Süüdi on selles aga linna- ja vallajuhid, kes ei ole suutnud olmejäätmete sortimist korraldada. Jäätmeseadus keelab prügilates sortimata olmejäätmete vastuvõtu ja ladestamise 2008. aasta 1. jaanuaril. Sorteerimata olmejäätmete ladustamise eest tuleb prügilal maksta tavalisest kümme korda suuremat saastetasu.

"Kui vedajal pole prügi kuhugi üle anda, ei saa ta seda ka ära vedada," selgitas ASi Cleanaway tegevjuht Argo Luude, kelle sõnul levivad müüdid, et prügivedu läheb inimesele siis nii või naa palju kordi kallimaks. "Tegelikult võib prügila sortimata olmejäätmeid vastu võttes jäätmeloast ka ilma jääda, mistõttu nad lihtsalt ei võta prügi vastu."

Luude sõnul peaksid vallajuhid omavalitsustes, kus prügimajandus korraldamata, nüüd küll jalad kõhu alt välja võtma, sest tegelikult on nõuded, mida täita on vaja, äraütlemata leebed.

Piisab minimaalselt, kui on reguleeritud paberi ja papi, pakendite, ohtlike jäätmete ning biolagunevate jäätmete liigiti kogumine. Samuti piisab väiksemas vallas ühest punktist, kuhu saab need jäätmed ära anda.

Narva linnapea Tarmo Tammiste tunnistas, et jäätmete sortimise nõuete täitmine on jäänud viimase hetke peale. "Jäätmekäitluseeskiri on meil linnavalitsuses ettevalmistamisel. Loodetavasti jõuab volikogu selle järgmise aasta alguspoolel vastu võtta ning siis saame ka prügivedajate leidmiseks konkursid korraldada," selgitas Tammiste.

Vallad pingutavad, et järgmise aasta alguseks nõuded täita, rääkis Võrumaa Urvaste vallavanem Lembit Luts. "Meie vallas on uus jäätmekäitluseeskiri vastuvõtmisel ning ka konteinereid paigutame juurde," ütles ta.

Harjumaa Kiili valla keskkonnanõuniku Siiri Treimanni sõnul tahavad ka nemad 1. jaanuariks valmis olla. Muudetud jäätmekäitluseeskirja võttis volikogu eelmisel nädalal vastu, samuti on valda tellitud täiendavalt konteinereid. "Probleemiks on elanike teadlikkus, mille muutmine võtab aega," lisas ta.

Viljandimaa Kõpu vallavanema Tõnu Kiviloo sõnul on neil taarakonteinerid olemas, paberi ja papi konteinerid paigaldatakse järgmisel kuul ning ka biojäätmetega otsustatakse lähiajal, mis saab.

Harjumaa Jõelähtme vallavanem Ardo Lass ütles, et prügivaldkond on vallas korraldamisel, jäätmekäitluseeskiri on esimesel lugemisel.

"Tegemist on tüüpilise Eesti asjaajamisega. Neli aastat magatakse, siis klopitakse palju vahtu üles ning kui selg on vastu seina, ärgatakse ja hakatakse tegutsema," iseloomustas keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek kujunenud situatsiooni, kus aastaid on olnud teada, et olmejäätmeid tuleb hakata sorteerima.

"Seaduse eesmärk ei ole jäätmete väljasortimine, vaid taaskasutamine ehk vähendada töötlemata jäätmete ladestamist," rääkis Eek, kes tõi teistele omavalitsustele eeskujuks Tallinna linna jäätmekäitluseeskirja, kus mängureeglid on paigas ning majavaldaja kohustused määratud.

Teisalt on endiselt nõrgaks kohaks teavitustöö ning kontroll eeskirja täitmise üle.

Väikestes valdades on Eegi sõnul veel probleemiks, et ei jätku oskusteavet ega inimesi. Nii näiteks pandi ühes vallas põhitöö kõrvalt prügiprobleemidega tegelema maakorraldaja.

Probleem on väga tõsine. Hinnanguliselt ei täida pooled omavalitsused jäätmeseadust, kuid praegu täpsustab keskkonnaministeerium neid andmeid.

Omavalitsus on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon: ministeerium ei saa kohapeal karjaseks hakata. Küll aga tuleb kaaluda seadusemuudatust, mis keskkonnatasude laekumisel arvestaks omavalitsuse panust keskkonnahoidu. Praegu laekub jäätmete ladestamistasust omavalitsustele 75%, mullu ligi 34 miljonit krooni.

See ongi mõeldud jäätmehoolduse korraldamiseks kohapeal, lisaks on prügilate ja muu vajaliku rajamist sadade miljonite kroonidega toetanud EL ja Eesti riik.