Aprill puudutas ka ekspedeerijaid

Artikkel

- Uudised
- Tiit Reinart
- 27. november 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Aprill puudutas ka ekspedeerijaid
Kuna 2006. aasta oli kiire majanduskasvu aasta, läks ekspedeerijatel väga hästi, leiab Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni peasekretär Katrin Raie.
Ka tänavune kujuneb tema sõnul samasuguseks nagu majandusele tervikuna. Aasta algus oli hea, aasta lõpu poole on majanduskasv selgelt aeglustunud ning see mõjutab ka ekspedeerijaid.
Tänavusse aastasse jäid ka kurikuulsad pronksiööd. Nagu iga ekspedeerija äri edukus üldisemalt, nii sõltub ka aprillisündmuste mõju paljuski turu nišist, kus ettevõte tegutseb.
Raie sõnul avaldas idasuunal töötanud ettevõtetele aprillis toimunu olulist mõju. Veomahtude vähenemise tõttu on vedajad oma veokid toonud siseturule või suunanud Euroopasse, konkurents nendes segmentides kasvab.
Peasekretäri väitel on ka märgata, et varem Eestit läbinud kaubavood suunatakse nüüd näiteks Läti kaudu.
"Teisalt võib arutleda ka selle üle, et aprillisündmused ainult kiirendasid protsesse, mis niigi aset leidsid - aastaid on Venemaa püüdnud kaupu oma sadamate kaudu suunata ning piiridel toimuv ei allu kontrollile ega juhtimisele. Ehk tegemist on lihtsalt kiiremini kohale jõudnud reaalsusega," märgib Raie.
2006. aasta tulemuste põhjal napilt esikolmikust välja jäänud ACE Logistics Group ASi juhataja Andres Matkur hindab konkurentsi Eesti ekspedeerimisturul suhteliselt kõrgeks, võrreldes mõne teise tegevusvaldkonnaga. "Kokku on ekspedeerimisega tegelevaid ettevõtteid sadades ainuüksi juba Eestis," hindab ta.
Raie arvab seevastu, et kliendile on ju väga soodne, et turul on teenusepakkujaid palju.
Mis tahes teise valdkonnaga võrreldes on Raie sõnul ekspedeerimine üsna unikaalne, sest ka nii-öelda vanadel turgudel räägitakse suurte tegijate puhul turuosadest, mis väljendatud protsentides ühekohaliste numbritega. "Missuguses valdkonnas turg veel nii paljude vahel jagatud oleks?" küsib ta.
Eestis tegutsevad nii suuremad globaalsed ettevõtted kui ka väikesed üksiküritajad - kogu spekter on esindatud. Raie on kindel, et endiselt on lihtne ekspedeerijana hakkama saada ja uusi tegijaid lisandub üha. Siiani on muidugi olnud tõusev turg, kasvu aeglustudes läheb olukord ilmselt pingelisemaks ja siis saab alles hakata rääkima konkurentsist.
Ekspedeerimine on väga spetsiifiliselt lokaalne tegevus. Ka rahvusvaheliste kontsernide ettevõtted on siiski igas riigis kohalikud ettevõtted - võõral on väga raske kohalikul turul läbi lüüa.
"Nii et tuleb endalt küsida, mida me konkurentsivõime hindamisel aluseks võtame. Näiteks vanast Euroopast eristab meid positiivselt innovatiivsus, Eesti ettevõtted on paindlikumad, minnakse kaasa uute tehnoloogiatega," sõnab Raie.
Ta on kindel, et teiste majandusvaldkondadega võrreldes on ekspedeerijad vägagi konkurentsivõimelised. Valdkond on olnud algusest peale väga avatud väliskapitalile ja selle osakaal suhteliselt suur.
Kiiresti on tulnud omandada muu maailma praktika ja tavad, ning kombinatsioonis avatusega uuendustele on ekspedeerimine keskmisest dünaamilisema arenguga.
Siis võib veel vaadelda sellest aspektist, et üsna palju on neid ettevõtteid, kes Eesti kaudu ka teiste Balti riikide turgudel tegutsevad, vastupidiseid näiteid on vähe. "Nii et lõunanaabritega võrreldes tundume ka konkurentsivõimelised," on Raie optimistlik.
"Eks meie kõigi ühine probleem on turu väiksuses ja sellest tulenevas mahtude vähesuses ja tegevuse madalamas efektiivsuses võrreldes muu arenenud maailmaga," hindab Matkur olukorda.
Matkur märgib, et kvalifitseeritud ja pikaajaliselt pühendunud töötajad on põhiline märksõna, kuidas nende tegevusalal üldse edukas olla. "Kvaliteetse tööjõu suur defitsiit valitseb ekspedeerimisvaldkonnas nagu muud valdkonnad, võib-olla isegi keskmisest teravamalt," sõnab ta. Sarnast seisukohta on väljendanud ka mitmed teised ekspedeerijad.
"Kui raske või kerge on leida inimesi? See on nipiga küsimus. Kui seda teha hästi, planeeritult ja teades täpselt, millist inimest me soovime leida, siis see ei ole raske," arvab DPD Eesti tegevjuht Tarmo Tael.
Esmalt tuleks ettevõtte arengut toetada efektiivsuse tõstmise kaudu, leiab Raie. Töö tulemuslikkuse suhtarvudes töötaja kohta on tema sõnul meil veel arenguruumi. Samuti peaks vähendama bürokraatiat ja korraldama tõhusa andmevahetuse -
nii on ka tööjõudu vähem tarvis. Näiteks toob Raie kogu ahela tegevusi katvad dokumentide ja info edastamise standardid, mis kehtiksid tervel turul.
"Kui aga olukord nõuab töötaja tööle võtmist, on alati põhjust rääkida tööjõu kvalifikatsioonist. Selle tõstmise teed võiksid olla praktika osatähtsuse kasv õppekavades ning praktikute kaasamise süsteem, mis neid ka motiveeriks ja nende osalust märkimisväärselt suurendaks," pakub ta.
EEA uuendas rahvusvahelise ekspedeerija kutsetunnistuse õppekava ja püüab luua ettevõtetele võimalusi oma töötajate koolitamiseks.
2008. aastal majanduskasv aeglustub ning enam ei ole nii lihtne hakkama saada, on Eesti Ekspedeerijate Assotsiatsiooni peasekretär Katrin Raie kindel.
Vene turu olukord Raie sõnul ilmselt halveneb veel, samuti hakkab ümber saama tööjõumahuka tootmise aeg. Selle tulemusena kaubavoogude maht väheneb ja veojõudu jääb üle. See suurendab konkurentsi teistes turusegmentides ning peaks loogiliselt kaasa tooma ülepakkumise ja hindade alanemise.
"Samal ajal suurenevad ettevõtte kulud - palgad ja kütusehinnad tõusevad - ning nende katmiseks peaksid ka hinnad tõusma. Need on pikemaajalised trendid ning ettevõtte turunišist sõltuvalt ei pruugi veel aastal 2008 igaüht otseselt mõjutada," hindab Raie.
ACE Logistics Group ASi juhataja Andres Matkur vaatab ettevõtte seisukohalt tulevikku siiski optimismiga. "2008. aastalt ootame jätkuvat stabiilset kasvu ja seda ka võimaliku majanduse jahtumise tingimustes. Tegeleme ka pidevalt tootearendusega ja loodame turule tuua ka mõne uue teenuse," ütleb ta.
DPD Eesti tegevjuht Tarmo Tael leiab, et senise ettevõttelt-ettevõttele (B2B) pakiveo kõrvale tuleb arendada ka ettevõttelt-eraisikule (B2C) pakiveo lahendusi. Tema sõnul puudub täna Eesti ja kogu Balti turul arvestatav B2C pakiveo lahendus. "DPD-le on antud arendus üheks prioriteediks," näeb Tael.
Hetkel kuum