Pühapäev 19. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

IT- ja arvutifirmade, telekommunikatsioonifirmade TOP

Enn Heinsoo 28. november 2007, 00:00

Arvuti- ja elektroonikakaupade turul valitseb kaks trendi - ühelt poolt hinnad langevad, teisalt on uued mudelid vanematega võrreldes võimsamad ja võimalusterohkemad.

Eesti ühe suurema arvutitootja ML Arvutite statistika näitab sel aastal kümneprotsendilist arvutite hinnalangust. Suurim langus on olnud sülearvutite hinnas, mis on 12 kuuga langenud ligi viiendiku. Kui mullu esimesel poolaastal oli keskmise sülearvuti hind ligi 12 200 krooni, siis tänavu samal perioodil 10 900 krooni.

IT Grupi müügijuht Esti Ehatamm-Koppel tõdes mõne kuu eest Äripäevas, et kuigi pea alati võib öelda, et kunagi varem pole saanud nii suurt arvutusvõimsust nii odavalt, on just praegu see rohkem tõsi kui varem. "25 000 krooni eest on võimalik osta kaheksatuumaline server. Sellise võimsuse eest pidi isegi vaid aasta tagasi maksma üle saja tuhande krooni. Praegu ongi võtmesõnaks erakordselt madal hind," tõi Koppel näite.

Arvutikaupade ja koduelektroonika hulgimüüja GNT Eesti juhatuse esimehe Anti Kuiva sõnul on eelmise aastaga võrreldes protsessorite hind langenud ligi kolmandiku võrra, kõvaketaste maksumus vähemalt viis protsenti ja emaplaadid ca seitse protsenti.

Üllatuseks nimetab ta vedelkristallmonitoride (LCD) jätkuvat hinnalangust, tänavu on need odavnenud enam kui viiendiku. "Monitoride hinnaspektri ülemine ots läheb üle 10 000 kr, keskmiselt maksab monitor 3000 krooni kanti, mis tähendab, et suur osa müüakse tuntavalt odavamaltki," selgitab Kuiv.

Arvutimonitoridega sarnaselt on aastaga 20% ringis odavnenud ka plasma- ja LCD-televiisorid. Nende veelgi suurem hinnalangus jääb mõne aasta taha. 2005 kasvas nii plasma- kui ka LCD-telerite müük aastatagusega võrreldes kordades, samas langes nende keskmine hind 30-40%.

Viie aasta eest võis väärtuslikumad plasmatelerid vahetada väikeauto vastu - mõlemad maksid 180 000 kr. Aasta tagasi ilutses 32tollise plasmateleri hinnalipikul number 20 000, täna maksab pea sama palju odavaim 50tolline plasmateleviisor. Suurt hinnalangust prognoosib Kuiv teleritele ka järgmiseks aastaks. "Palju on langemist oodata suurte televiisorite hinnas, sest tulemas on uued tehnoloogiad," kinnitas ta.

Hinnalanguse iseloomustamiseks märkis Kuiv, et õnnitleb kõiki, kes ostsid teleri kaks ja pool aastat tagasi 200 000 krooni eest. "Kindlasti on paljudel neist ka investeeringud väärtpaberites ja igaüks teab, palju oleks teleka hind kasvanud börsil sama perioodiga," kõlas irooniline võrdlus.

Kuiva ütlusel on väärtusahelas hakatud aru saama, et jätkusuutlik äri peab olema kasumlik, müügikate peab katma kulud ja tagama äriarenduseks vajalikud sissetulekud. "Vaadates, kuidas meie sektori firmade bilansid on viimase paari aastaga paranenud, võib öelda, et äri läheb edukalt," väitis ta.

ML Arvutite turundusjuhi Mart Sepa sõnul on hinnalanguse põhjuseid mitu, ent peamine neist on komponentide odavnemine. "Konkurents on jätkuvalt ülitihe ja marginaali tõstmisele tootjad küll loota ei saa," kinnitas ta. Samas tunnistas Sepp, et hinnalangus ise ei too ostjaid juurde. Ostetakse siis, kui on vajadus ja hindu võrreldakse ostuhetkel. Võrdlus aasta varasemate hindadega ei oma kliendi jaoks tähtsust, väidab ta.

Hoolimata üldisest hinnalangusest on nii mõnegi toote maksumus püsinud stabiilsena, näiteks profifotokaamerate puhul, või arvutihiirte puhul isegi tõusnud.

Kõige stabiilsemalt on püsinud äritarbija sülearvutite hinnad, mis pole oluliselt muutunud. Samuti on hinda hoidnud profifotokaamerad. Printerite ja koopiamasinate valikus on hakatud järjest rohkem tooteid integreerima ja nii on GNT juhi Anti Kuiva ütlusel suudetud keskmise toote hinda isegi tõsta.

Huvitava detailina tõi ta välja nn arvutihiire fenomeni ehk selle vidina kallinemise. Aastatuhande vahetuse ajal langes hiire hind alla saja krooni. Praegu kasutatakse seoses mängude ja muu meedia arenguga järjest enam juhtmeta hiiri, millel on palju lisafunktsioone. Seetõttu ulatub keskmise hiire hind üle kolmesaja krooni.

Hinna muutusest enam mõjutab tarbimist toode ja tehnoloogia. Lihtne näide on mälupulk: aasta-poolteist tagasi piisas inimestele mälupulgast mahuga 128 megabaiti, täna ei osta keegi enam alla ühegigabaidist pulka ja poes naljalt väiksemat ei leiagi.

Hinnalangus on kaupmeestele kaasa toonud üha suurema käibe, ent see tõus ei pruugi kesta lõpmatult. "Viimastel kuudel on olnud kuulda turu jahtumisest ja nii era- kui äritarbijate otsuste edasilükkamisest," kinnitas Kuiv.

IT- ja arvutifirmade TOP: Rove Digitali jaoks Eesti liiga väike IT- ja arvutifirmade TOPi võitnud Rove Digitali tegevusvaldkond veebireklaami vahendamine eeldab ülemaailmset mõtlemist.

Ettevõttel on palju projekte, kuid peamine tegevusala on tarkvaraarendus ja veebireklaami vahendamine. Tegevjuht Vladimir Tšaštšin tõdes, et ühtegi klienti neil Eestis pole. Peamiselt on firma kliendid Ameerikas ja partnerid Venemaal.

Klientideks on aga n-ö klikivoogu pakkuvad firmad, kes omavad palju reklaamitellijaid. Klikivoo pakkuja võtab reklaami tahtvalt ettevõttelt tellimuse ja seejärel näiteks allhankeid kasutades leiab kliendile sobiva sihtgrupi klikid veebikülgedel.

"Meie firma pakub sellistele klikivoo pakkujatele allhankeid. Meie organiseerime leheküljed, kus on liiklust ja külastav sihtgrupp," selgitas Tšaštšin

Oma andmebaasidele Rove Digital põhimõtteliselt ei toetu, kuna lihtsam on kasutada juba olemasolevaid veebidomeenide või muid registreid. Ühendriikides on Rove Digitalil aga ligikaudu 700 serverit, mis on ainult nende kasutuses ja mida haldab partnerfirma.

Pelgalt Eestis ei ole Tšaštšini arvates sellises valdkonnas mõtet tegutseda. Ühes projektis on Rove Digitalil kümneid miljoneid külastajaid.

"Raske on võrrelda seda Eesti turuga, kus saaks sellest liiklusest vaid protsendi või vähem," selgitas ta.

Tšaštšini arvates oleks Eestis ehk huvitav veebireklaami vahendada, kui saaks omada 100% turust.

Teine tõik, mis teeb tema arvates siin tegutsemise ebahuvitavaks, on klikivoo pakkujate puudumine.

"Me ei taha töötada reklaamiagentuuridega või reklaami tellijatega otse. Pigem on eesmärgiks leida võimalikult palju õigeid klikke ja paari kindlasse kohta maha müüa, piisavas koguses reklaamitellijate leidmine on aga tegevusvaldkond omaette, mis ei haaku firma praeguse peategevusega. Keskendume korralikule klikkide haldamise tark- ja riistvarale," selgitas ta.

"Kui töötada maailmaturul, siis isegi juhul, kui firmal on 0,5 või 0,05 protsenti turust, teenitakse sellega palju raha," selgitas ta.

Tartusse sattus firma seetõttu, et ligi kuus aastat tagasi alustasid kolm ülikooli lõpetanud meest, teiste seas ka Vladimir Tšaštšin, firma. Algul üritati alustada lihtsalt tarkvara arendades. Esimese aasta jooksul jäid paljud projektid kõigest ideeks. Esimese tööna tehti tarkvara, mis suudab toota veebilehele külastajaid.

See oli Rove Digitali algatajate sõbra idee, kuid mõnda aega hiljem see sõber ise enam mõttest huvitatud polnud.

Rove Digital viis aga projekti lõpuni ning kui tarkvara oli valmis, müüsid nad seda, kuna polnud lepinguid suurte klikivoo pakkujatega.

Algul sellega palju ei teenitud, kuid käivituseks täiesti piisas ja aja möödudes saadi ka kindlad kontaktid, kellele klikke müüdi. Nüüd tegeletaksegi peamiselt koostöö edendamisega.

Praegu on firma üheks oluliseks koostööpartneriks isegi tarkvaragigant Google.

Vajalike programmeerijate leidmiseks avas firma hiljem ka filiaali Venemaal, Peterburis, kuna Eesti rahvaarvu tunduvalt ületava elanikkonnaga linnast on väga lihtne leida palju häid programmeerijaid. Tartus napsavad kompetentset tööjõudu Tšaštšini sõnul näiteks Playtech ja Webmedia.

Telekommunikatsioonifirmade TOP: Elisa kolmandat aastat tipus Elisa tegevjuhi Sami Seppäneni sõnul tagas ettevõttele kolmandat aastat TOPi esiotsa jõudmise suuresti mobiili- ja andmesideteenuste ühte firmasse liitmine pea kolm aastat tagasi.

Seppäneni arvates naudivad kliendid praegu kindlasti Elisa üheks tervikuks ühendamise vilju. Kliendid on väga positiivselt vastu võtnud lähenemise, kus ühest ettevõttest saab ühe korraga kõik vajalikud teenused nii mobiilside kui ka interneti ja andmeside vallas. Teiseks peamiseks edusammuks on ettevõtte tegevuse efektiivsuse suurendamine.

"Just lugesin uudist, kus üks meie konkurentidest ütles, et erinevaid tegevusharusid ei plaanita konsolideerida. See on vesi meie veskile, kui konkurendid oma tegevust efektiivsemaks ei muuda," selgitas Seppänen.

Lisaks on ettevõtte tegevjuhi arvates väga suur panus edule olnud ka õnnestumine äriklientide teenindamise osas. Sealt on Seppäneni sõnul pärit ka väga suur osa kasvust eelmisel aastal ning see kasv jätkub ka 2007. aastal.

Eratarbija sektoris on võtmesõnaks aga segmenteerimine. Turul, kus hõlmavus on üle 80 protsendi, on toimunud stabiliseerumine ning üleriigilise kõiki kaasava pakkumisega enam midagi ei võida.

Järgmisel aastal on aga plaanis jätkata linnades ka parima leviala ehitamist. Varsti on Elisa leviala mõõdetud parimaks rohkem kui kümnes linnas.

Praegu on Elisa tegevuse võtmesõnaks ka mobiilne internet. "Kiirelt on vaja tekitada katvust ja edendada sobivate terminalide kasutatavust," rääkis Seppänen.

Kiirema andmeside võimalikuks sihtgrupiks on Elisa tegevjuhi arvates tegelikult kõik inimesed ja nüüd võib tema arvates tõdeda, et teenuse on juba omaks võtnud kõikide tarbijagruppide esindajad.

"Vaja on jõuda edasi ja muuta interneti kasutamine sama lihtsaks kui helistamine," selgitas ta. Selles vallas oleme hästi õnnestunud koostöös Vodafone'iga.

HSDPA jmt aeg on käes, mis areneb lähiaastatel nii, et võime Seppäneni arvates loota üleriigilist kümnemegabitist mobiilset internetti.

Eelmisel nädalal valmisid Elisal Tallinnas esimesed tugijaamad, mis võimaldavad mobiilset andmesidet kiirusel 7,2 Mbps.

Esimest korda on tarnijatel olemas sellised teekaardid, mis näitavad, et läbi õhu leviv mobiilne andmeside hakkab tõesti konkureerima juhtme kaudu leviva internetiga.

"Loodan, et isegi paari kolme aastaga võib see juhtuda," täpsustas Seppänen.

Järgmiseks aastaks loodab Seppänen taas kord esikohta, kuna jätkatud on samas vaimus.

2008. aastal võib riigi osalusega operaatori positsioon telekommunikatsiooniturul pareneda, sest sideamet on oma otsustega 2007. aasta lõpus oluliselt vähendanud selliste operaatorite konkurentsivõimet, kelle omanikeringis riiki pole.

TOPi metoodika Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine-tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2006. aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2005. aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2006. aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal: müügitulu 2006. aastal, selle kasv võrreldes 2005, maksueelne kasum 2006. aastal, kasumi kasv võrreldes 2005, rentaablus aastal 2006 ja omakapitali tootlikkus aastal 2006.

Ettevõtted reastatakse iga näitaja põhjal, iga koht järjestuses annab vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Kui andmed jõuavad õigel ajal Äripäeva, ent ettevõtet TOPis ei ole: ettevõttel pole olnud aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal (2005-2006); puudusid mõned edetabelisse pääsemise eelduseks olevad finantsnäitajad.

Eelmisel aastal oli IT- ja arvutifirmade TOPi esikohal Kulbert AS, mille tegevjuht tõi välja tõsiasja, et tipp saavutati pelgalt tänu vana kontori müügile. Telekommunikatsiooni TOPi vallutas teist korda järjest Elisa.

"Hea koht tuli sellest, et müüsime 2005 oma vana kontori ja ostsime uue. Selle tehingu tõttu sattusin Äripäeva TOP 500 rikkama hulka, mis on samuti täielik mõttetus," selgitas Kulberti tegevjuht Ivar Kalma eelmisel aastal muigega.

Samas avaldas ta lootust, et ehk on Kulbert arvutifirmade edetabeli eesotsas uuesti järgmise kontorivahetuse ajal.

2006. aasta tulemuste põhjal saavutas Kulbert aga IT- ja arvutifirmade topis 59. koha.

Kulberti tulevikuplaanidest rääkis Kalma mullu, et firma muutis oma sihtgruppi. "Seni oleme rangelt ainult edasimüüjatel suunatud, kuid plaanis on vaadata tugevamalt ka jaekaubanduse poole," rääkis ta.

Veidikene võib tekitada segadust tõsiasi, et eelmisel aasta, ehk 2005. aasta tulemuste põhjal võitis esikoha Elisa Mobiilsideteenused AS, kuid 2006. aasta tulemuste põhjal on TOPi tipus Elisa Eesti AS.

Nimelt on asi selles, et hiljuti lõppes Elisa Mobiilsideteenused AS ja Elisa Andmesideteenused AS üheks ettevõtteks ühinemine (nüüd Elisa Eesti AS). Andmesideteenustega tegelenud firma saavutas eelmisel aastal viienda koha Äripäeva Telekommunikatsiooni TOPis, kuid mobiilsideteenustega tegelev firma esikoha.

Seega oli Elisa Eesti AS eelmisel aastal nii esimene kui viies. Praegune tegevjuht Sami Jussi Petteri Seppänen juhtis eelmisel aastal esikoha võitnud osa.

Elisa juht Sami Seppänen rääkis eelmisel aastal, et 2005 oli firma hakanud sihtrühmi üha paremini teenindama ja nende vajadusi enam rahuldama. See eristab Elisat konkurentidest ja oli ka edu põhjuseks.

Eelmisel aastal oli Äripäeva Telekommunikatsiooni TOPi edetabelis peale kahe Eesti mõistes hiiu, teise koha hõivanud Tele2 ja esikoha omaniku Elisa, tabelis kolmandal kohal väike Tartu ettevõte Kernel.

Sel aastal on esikolmikus meie kolm mobiilsideoperaatorit Tele2, Elisa ja EMT ning Kernel on tabeli keskel 16. kohal.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:12
Otsi:

Ava täpsem otsing