Kontorirotist rahvusvaheliseks ärimeheks

Magnus Lepasalu 28. november 2007, 00:00

Puutun igapäevatöös palju kokku ostu- ja tarneahelajuhtidega. Ettevõtte tervis sõltub tänapäeval paljuski nende inimeste oskuslikust tegutsemisest - on ju nemad vastutavad tarnijatega võimalikult kasulike tingimuste kokkuleppimise ja tarneahela efektiivse toimimise eest.

Tuginedes kümne ja rohkema aasta tagustele artiklitele ja staažikate logistikagurude meenutustele, saab väita, et varem oli tootmisettevõtte ostuosakond enamjaolt administratiivse iseloomuga. Peamine eesmärk oli tarnijatelt võimalikult madalama hinna väljakauplemine.

Tänapäeva nutikamad ostujuhid juba teavad, et ainuüksi hind pole oluline, vaid tarneahelas on peidus palju olulisemad kohad kulude vähendamiseks ja efektiivsuse tõstmiseks. Üha enam väärtustatakse tarnijatega suhete arendamist ega rõhuta ainuüksi hinnaalandamisele.

Kui ettevõtted saavutavad koostööd tehes efektiivsema tarneahela ja jagavad riske ning tekkivat tulu, on võit mõlemapoolne. Ostujuhid on muutunud tellimuse esitajaist rahvusvahelisteks äriinimesteks.

Tootmine muutub üha globaalsemaks, kliendid ootavad järjest paremat kvaliteeti, kiiremat teenindust ja madalamaid kulusid. Logistikakulud on alati moodustanud suhteliselt suure osa ettevõtete kogukuludest. Eelmises Logistikas tutvustatud logistikauuring, mis tehti käesoleva aasta alguses Eesti firmade hulgas rahvusvahelise uurimisprojekti LogOnBaltic raames, tuvastas, et Eesti tootmisfirmade logistikakulud on Läänemere ääres suurimaid, ulatudes keskmiselt 13,8 protsendini käibest.

Eesti tootmisettevõtete ostu- ja tarneahelajuhtidel lasub keeruline väljakutse tarneahela efektiivsuse tõstmisel. Toormaterjalide, tootmises olevate kaupade ja valmisproduktide varude ja transpordikulude samaaegne vähendamine on muutunud tarneahela juhtimise peamiseks väljakutseks.

Tarneahela koordineerimiseks võetakse kasutusele üha uusi IT-lahendusi, järjest rohkem rakendatakse tarnijatega VMI- (Vendor Managed Inventory) ja JIT- (Just-In-Time) mudelite erinevaid vorme.

Eelnevalt mainitud logistikauuringust tuli välja ka, et Eesti tootmisettevõtetel on teiste Läänemereriikide tootmistega võrreldes eriti kõrged kaupade säilituskulud. VMI ja JIT lahenduste juurutamine oma tarnijatega on kahtlemata õige "ravim" selle vastu.

Tõsi on, et suurus loeb - mida olulisemat ärimahtu ettevõte suudab tarnijale pakkuda, seda tõenäolisemaks muutub koostöös eri tarneahela juhtimise mudelite kasutuselevõtt. Loomulikult on tähtis osa ka ostu- ja tarneahelajuhtide läbirääkimisoskusel - mida mõjukamaks klient suudab ennast teha, seda paremad tingimused on võimalik saavutada.

Ostu- ja tarneahelajuhtide jaoks muutub üha tähtsamaks lähedase koostöö arendamine tarnijatega, et muuta tarneahel efektiivsemaks. Tarnijate koguarv näitab langustrendi ja keskendutakse sügavamale koostööle väiksema hulga varustajatega. Heade ja kasumlike suhete arendamisse investeeritakse järjest rohkem aega ja energiat.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:39
Otsi:

Ava täpsem otsing