Teisipäev 6. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Tugevalt kinnitatud lumetõke püüab laviini kinni

Siim Sultson 28. november 2007, 00:00

"Tavaliselt kipud ikka auto garaaživärava ette seisma jätma, kuid pealekukkuv lume- ja jäämass rikub sõiduki päris korralikult ära," pidas oma kogemuste najal lumetõket vähemalt garaaži sissepääsu kohal möödapääsmatuks Kiili vallas elav Meelis Kalamees.

Esiotsa mõttetu ja raharaiskava lisavidinana tundunud kaitsevahend on tema kodus kahe aasta jooksul ka vihmaveerenne muljumiste eest säästnud.

"Riia vanalinnas sadas katuselt minu kõrvale kõnniteele koos lumelaviiniga kägardunud lumetõke," osutas kivikatuste tootmisele ja müügile keskendunud Lafarge Roofing OÜ müügiesindaja Kaido Kaasik lumemassiivi tihti tonnidesse ulatuvale purustusjõule.

Seega näiteks sissepääsude kohal iseenesest hea lumetõke võib muutuda suisa eluohtlikuks, kui selle kinnitused on nõrgad. Näiteks kivikatuste puhul pidaski ta korralikuks kinnitust, kus lumetõkke kandurid istutatakse tugevate kruvidega kahe kivirea vahelisele prussile. Viimane omakorda kinnitub kindlalt sarikatele. Sellistest kolmnurgasarnastest kanduritest lükatakse läbi kaks paralleelset metalltoru.

Moodustuvatest torukanduritest soovitas Kaasik kasutada just kahe paralleelse toruga lumetõkkeid, kuna ühetorulised jäävad liiga äbarikeks.

Plekk-katuseid paigaldava OÜ Plekk-katusemeister tegevdirektor Jaanus Aedla eritles lumetõketel kahte ülesannet.

Esiteks kaitsta hooga alla libiseva lumemassi eest inimesi ja teiseks säästa ripprenne lumelaviini ülekoormuse eest. Viimane käib eriti nõrgalt kinnitatud või vale nurga alla jäetud ripprennide kohta. "Olen isegi näinud, kuidas ripprenn on nii ära pühitud, et isegi kinnituskruvid on pooleks," lisas ta.

Väga pikkade, üle kaheksa meetriste viilude puhul soovitas Aedla paigaldada kaks lumetõket. Esimene räästast ligi meeter üles ehk müürilatiga kohakuti, teine kolm-neli meetrit harjast. Nii ei saa lumelaviin koguda liiga suurt hoogu ega massi.

Vanima ja siiani väga töökindla lumetõkke vormina toob ta esile valtsplekk-katuse kaldus katusepealsed rennid. Kaasaegsetest lumetõketest pidas Aedla ainsateks arvestatavateks paralleelselt räästaga paigaldatavaid torutõkkeid, mis lasevad kogunenud lumel vaikselt nõrguda rennidesse ja maha. Nigelaim, ehkki enam-vähem töötav on kolmnurkne plekist väänatud räästaga paralleelne tõke, mis laskmata kogunenud lumel vahelt läbi nõrguda, ei tekita ka sulavee voolamist ning lisaks kipub laviinimassi all kiiresti purunema.

Kui valtsplekk-katusel ehitatakse tõke n-ö katuse sisse ja kivikatusel kinnitatakse see kiviridade vahele, siis trapetsprofiiliga ning kiviimitatsiooniga plekk-katustel tuleb Aedla tõdemusel kahjuks tõkke kinnituseks puurida katusekattest kruviaugud läbi.

Kolmnurktõketel tuleb tema sõnul panna kinnitused vähemalt igale jätkukohale. Torutõketel pidas Kaasik piisavaks kinnitusi iga meetri tagant.

Kui rullmaterjalist lamekatustel pole lumetõketega midagi teha, siis muudel materjalidel tuleb lumetõkke kaldest sõltuvas vajalikkuses võtta aluseks materjali kasutamise vähim nõutav katusekalle. Näiteks plekk-katustel umbes viisteist kraadi, kivikatustel umbes kakskümmend kraadi.

Nii Aedla kui Kaasiku veendumusel peab lumetõke kindlasti olema sissepääsude kohal. Kui katuseaknaid soovitakse avada ka talvel, siis tasub tõke paigaldada ka nende kohale. Kaasik soovitas tõket ka siis, kui katuse erinevate tasapindade vahe on üle meetri - siis ei lõhu langev laviin alumist katust.

Päästeameti planeerimis- ja analüüsitalituse juhataja Marko Rüü sõnul on projekteerimisnormides majade katustele lumetõkete paigaldamise vajadus olemas.

"Eesti projekteerimisnormides (EPNides) on see nõue sees," ütles ta. Liiatigi võib sellekohase, ehkki üldsõnalise viite leida ka ehitusseadusest.

Rüü tõdemusel põhjustavad ikka igal aastal katustelt alla sadavad lumelaviinid ja purikad õnnetusi. Teisalt aga tuleohutusnõuded lumetõkkeid ei käsita. Seega siin Päästeamet kontrolli teha ei saa.

Tulevikule viidates tunnistas ta, et lumetõkke kohustuslikuks muutmist seni Päästeametis veel arutatud ei ole.

"Seadusandlus on selline, et kui miski muutub, siis tagasiulatuvat jõudu sellel üldiselt ei ole," välistas ta seniste majade puhul tulevikus lumetõke nõudmise.

Lembit Sõmer, OÜ Ehitusekspert peaekspert
Saja protsendi kindlusega öelda ei saa, et lumetõke nõutav on. See on tehnoloogia, mida nüüd peale surutakse!

Siiski just uutel majadel oleks see ikka väga hea. Kuid just ripprennide korral peaks siis panema rennidesse ka soojenduskaablid, et kogunenud massiiv sulatada ja ära juhtida, muidu tekib räästale tohutu ülekoormus. Kui majale juba katus teha, tasuks tõkegi panna. Halba see ei tee!

Tiit Tamm, Tehnilise Järelevalveinspektsiooni ehitusohutuse osakonna spetsialist
Ehitusseaduses on sätestatud ehitisele esitatavad üldised nõuded. Lumetõkete vajalikkus katustel tuleneb seaduse sättest, mis ütleb, et ehitis ei või ohustada selle kasutaja ega teiste inimeste elu, tervist, vara ega keskkonda. Lume varing saab toimuda muidugi viilkatuste puhul.

Neid ehitatakse üldiselt sõltuvalt katusekatte materjalist kaldega 11-65 kraadi, mis tingiks olenevalt ehitise asukohast ka lumetõkete kasutamist.

Eduard Sepp, ehitusekspert
Lumetõke peab ikka olema! See nõue on ju projekteerimisnormides välja toodud. Ainukesena ei lähe seda vaja lamekatusel. Teisalt aga pole täpset normi, mis tooks välja, millisest kaldekraadist alates tuleb lumetõke paigaldada.

Sulav lumi sõidab ühel hetkel katusepinna pealse vee peal laviinina alla. Kui hakkad tööle minema, siis ei saa maja ees suitsugi põlema panna.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:12
Otsi:

Ava täpsem otsing