Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

USAst ei saa end lahti siduda

Melvyn Krauss 28. november 2007, 00:00

Asjaolu, et USA majandus aeglustub, on eurooplastele halb uudis hoolimata kinnitustest, et Euroopa majandus on end USA omast edukalt lahti sidunud. Lahtisidumise idee põhineb kehval majandusanalüüsil ja eurooplaste vastumeelsusel tunnistada fakti, et Euroopa lühiajaline, kuid magus majanduslik laienemine on samuti lõppemas.

USA turg on Euroopa ekspordi jaoks tõesti muutunud vähetähtsaks, samas kui Aasia-suunaline kaubavahetus kasvab. Ja mis siis sellest? Kaubavahetus on lihtsalt üks paljudest ühenduslülidest USA ja Euroopa vahel. Seosed Euroopa ja Ameerika vahel on palju keerukamad, kui lahtisidumise eestkõnelejad arvesse võtavad. USA föderaalreserv näiteks kärbib aktiivselt intressimäärasid, et võimalikku tagasilangust takistada. Tagajärjeks on see, et euro tõuseb nii dollari kui ka Aasia valuutade suhtes, kus keskpangad sekkuvad valuutaturgudele, et fikseerida oma valuutade väärtus dollari suhtes.

See kahjustab Euroopa eksporti nii USA kui ka Aasiaga. Lahtisidumise argument eeldab ka seda, et tagasilangusel Ameerikas ei ole Aasiale mõju. See on absurd. Aasia sissetulek langeb kindlasti, kui nad vähem USAsse ekspordivad, ja see omakorda vähendab Aasia importi Euroopast.

Seega mõjutab USA majanduslik aeglustumine Euroopa eksporti kahel moel. Sellel on kaudne mõju Euroopa ekspordile Aasiasse ja otsene mõju ekspordile USAsse. Seega ei tohiks eurooplasi ahvatleda mõte, et nad on mingil moel nõrkustest ja hädadest "lahti seotud". Üsna hiljuti uskusid eurooplased, et nad on isoleeritud praegusest USA kinnisvara- ja hüpoteegikriisist. Kuid tõeliselt pahatahtlikuks "eksportkaubaks" USAst Euroopasse oli USA loodud "rämpsvõlg" teisejärguliste hüpoteekide kujul ja eurooplased - näljased lisatulu järele ja sama hulljulged nagu ameeriklased - ostsid seda. Paljude Euroopa pankade bilansid on nüüd saastatud nagu Ameerika pankadegi omad. Keegi ei ole kindel, kes omab - või peidab - rämpsu ja kuidas seda hinnata.

Seetõttu on Euroopa pangad üksteisele laenamise suhtes tõrksad. Nad laenaksid ju organisatsioonile, mis on tõsistes finantsraskustes. Raske uskuda, et kõrgemad intressimäärad ja laenu vähenenud kättesaadavus ei pane muretsema Euroopa majanduse pärast üldiselt.

Copyright: Project Syndicate

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:12
Otsi:

Ava täpsem otsing