Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Mööblitootjate TOP

Siim Sultson 29. november 2007, 00:00

Hoolimata 2006. aasta kasumi võrdlemisest 5,2miljonilise kasvuga 2005. aastal, süstib riigi jahenev majandus mööblitöösturitesse masendust tuleviku suhtes.

"Mööblitööstus on ju tarbimisbuumiga seotud," teatas Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse esimees Juho Toomik. Kui majandustõusu ajal panustati suurenevatesse mahtudesse, siis nüüdsetes majanduskliima jahenemise tingimustes kipub kaup lattu jääma.

Mööblifirma Tarmel Furniture OÜ juhatuse esimehe ja Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse liikme Ain Saarmanni sõnul on mööblitööstus tihedalt seotud kinnisvaraturuga. "Kinnisvaraturu takerdumine mõjutab kiirelt ka mööblitööstust," lisas ta.

Teisalt aga ei tohiks selline asjade käik enamikke oma toodangut eksportivaid firmasid eriti hirmutada. Eksport kipub Saarmanni kinnitusel hoopiski kasvama.

"Eksportijatel on elukondliku mööbli osas seis eriti hull," kuulutas Toomik süngelt. Muidu roosilisena mõjuvaid ekspordivõimalusi rikub kodumaise mööblipuidu kiire kallinemine. See omakorda vähendab läbimüüki.

Lisaks avaldab survet pidev palgatõus. Selle kõige tulemusena hakkavad kliendid kaduma. Saarmann lisas, et kasumist ilma jäävate mööbliettevõtjate kasumimarginaalid pole kunagi kõrged olnudki.Siiski toonitas Saarmann, et toormeprobleem on omane eeskätt puitmööbli tootjatele.

Metallmööbli tootjad võivad seevastu kergemalt hingata, leidis ju neid otseselt mõjutanud toorme tõus Hiina süül aset aasta-paar tagasi.

"Arvan, et mööblieksport võib väheneda vaid täispuidu osas," leidis Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse liige ja Thulema AS endine omanik August Kull. "Paljud ettevõtted on hakanud end ümber positsioneerima. Näiteks ASi Thulema, ASi Sarkop, ASi Strand mahud hoopiski tõusevad," osutas ta.

Kuigi mööblipuidutoorikuid võiks osta näiteks Venemaalt, siis tekib küsimus, kuidas ja millal need kätte saab. Alternatiivina tuleks tuua vineeri näiteks Brasiiliast. Seega kasutamata võimalusi on palju. "Üle 30 protsendi Eesti mööblitootjate ressurssidest on siiani kasutamata," ei teinud Kull kodumaistele tootjatele hinnaalandust.

Kui üle viie korra suurema elanikkonnaga Soomes on mööblitööstusega seotud 11 000 inimest, siis Eestis on see arv 11 400. Samuti pärineb kolmandik Soome mööbliekspordist Eestist.

"Kui majanduse jahtumine toob tööjõuturule natukenegi stabiilsust, näen ma seda positiivsena, sest praegu on tööjõukulude tõus oluliselt suurem, kui tööviljakuse tõus," leiab Bellus Furnitur OÜ üks omanikke Rolf Relander Eesti majanduse, aga ka mööblitootmise olukorda iseloomustades.

Eesti mööblitootmise miinusteks peab ta ühtse visiooni, turunduse ja mainepildi puudumist.

Kui näiteks Taani disain on kõigile tuntud, siis Eesti mööblil ühtne joon täiesti puudub, tõdeb ta.

Olukorrale lisab vürtsi ka tõsiasi, et kui varem otsiti Eestis vaid odavat mööblit, siis nüüd ei ole odav hind ainuke konkurentsiargument.

Pealegi on Eesti mööblitööstuste hädaks selle väiksus, mille tõttu piiratud mahud ja ressursid omakorda raskendavad koostöö tegemist suurte kettidega.

"Eesti tootjatel tuleks rohkem otsida oma nišši: mis on põhjus, miks klient tahaks just meie toodet; mis on see koht, kus me saaks olla kõige paremad," arutleb Relander.

Eesti mööblitööstuses jääb tema nägemust mööda väikseid tegijaid vähemaks, kuna aina raskemaks muutub tegelemine turundusega ja tootmiskulud kasvavad ilma piisava tootmismahuta liiga suureks.

Erandiks saavad vast need, kes hakkavad spetsialiseeruma ja tõusevad oma alal esimesteks ning toodavad midagi ainuomast.

Soomerootslastest vendadele Relanderitele kuuluv pehmemööblitootja Bellus Furnitur OÜ võib julgelt, sõltumata Eesti majanduskliimast, panustada tootmismahtude suurendamisse ja uute turgude hõivamisse.

"Kahetuhande kuuenda aasta kasv tuli läbi kõva turundustöö," teatas poole Lääne-Virumaal paikneva Bellus Furnitur OÜ omanik Rolf Relander. Tema veendumusel oli müügimahu ärakasutamine võimalik tänu uute tootmistsehhide avamisele.

Möödunud aastal avati Räpinas kaks tehast: üks kevadel, teine sügisel. Käesoleva aasta sügisel avati Räpinas kolmaski tehas. Peatselt lisandus ka õmblustsehh Narvas. Eeloleval talvel tehakse Räpinasse juurde veel 2000 ruutmeetrit tootmispinda. Samuti laiendati eelmisel aastal Haljala tehast kahe hoonega. Seega nüüdseks on firmal Relanderi kinnitusel tootmispinda üle 12 000 ruutmeetri. Töötajaid aga kolmsada.

Ettevõtte kasumi ja omakapitali kasv on järginud käibe kasvu. "Kahetuhande seitsmes aasta saab kasvu poolest kahetuhande kuuendat aastat ületama viiskümmend protsenti," lisas poole firma omanik optimistlikult.

Tulevikus loodab Bellus Furnitur OÜ tugevdada oma positsioone Skandinaavias ja Baltimaades veelgi. Kõige selle aluseks ja edukaks eelduseks pidas Relander oma pikaajaliste klientidega suhete hoidmist ning tugevdamist. Pealegi tahab firma tulevikus laiendada tootmist ka väljapoole Eestit.

Kuna ettevõtte käibest moodustab suurema enamuse eksport, siis ta Eesti majanduse jahtumises suurt müügi mõjutajat ei näinud.

"Kui majanduse jahtumine toob tööjõuturule natukenegi stabiilsust, näen ma seda positiivsena, sest praegu on tööjõukulude tõus oluliselt suurem, kui tööviljakuse tõus," leidis Relander Eesti majanduse, aga ka mööblitootmise olukorda iseloomustades.

Eesti mööblitootmise hädaks pidas ta ühtse visiooni, turunduse ja mainepildi puudumist. Lähiaastatel jäävad ellu vaid suuremad tegijad ja peened spetsialiseerujad.

Jalaxit aitasid aktiivsed kliendid Majanduskasvu harjal seilanud ASile Jalax lisas tuult purjedesse tootmismahtude jõuline suurendamine, uute töötajate värbamine ning uute klientide leidmine välisturgudel.

Metallmööbli valmistaja Jalax ASi tegevjuhi Laur Lubja sõnul andis firma arengule suurema hoo 2005. aastal võetud eesmärk muuta ettevõte jõulisemaks suurema käibe ja kasumi saavutamise nimel. Lisandusid ka uued projektid.

"Seoses nende käivitamisega juba 2005. aasta lõpus püüdsime leida ka mitmeid uusi kliente välisturgudel. Mitmed nendest tegevustest ka eelmisel aastal õnnestusid," selgitas ta firma edusamme.

Viimaste taga on omakorda tootmispindade juurdeehitamine, tootmisseadmetesse investeerimine ning uute töötajate värbamine. Kõige krooniks kasvas jõudsalt ka müük välisturgudele.

"Kindlasti avaldas Jalaxile positiivset mõju Eesti majanduse tubli areng ning seetõttu tellisid ka Eesti kliendid meilt rohkem tooteid," arvas ta. Nii sai ka töötajate palku tõsta 20 protsenti.

Edaspidi on Lubja kinnitusel vastavalt strateegiale firma eesmärkideks käibe kasvatamine ning kasumlikkuse hoidmine mõistlikul tasemel.

Teisalt tunnistas ta majanduse jahtumise mõju firma arengule ja paratamatut plaanide korrigeerimist. "Kuid oleme endiselt optimistlikud," kinnitas ta. Siim Sultson

Klienditeeninduse tõhustamine kasvatas Falkonet Metall OÜ kasumit üle kahe korra Ekspordile rõhumine, kliendisuhete paindlikumaks muutmine ning metallmööbli jätkuv tellimine majutus- ja puhkeasutuste poolt aitasid Falkonet Metall OÜ-l tõusta kolmandale kohale.

"Eelmisel aastal olid meie edu märksõnad ekspordi osakaalu suurenemine ja paindlik klienditeenindus," arvab metallmööbli tootja Falkonet Metall OÜ projektijuht Janno Toomsalu firma edukuse tagamaid.

Tema kinnitusel on vaid metallmööbli tootmisele keskendunud Falkonet Metall OÜ lisaks otsese konkurendi, samuti metallmööblit tootva Jalax ASi mõningast tagasitõmbumist, metallmööbli alal Eestis omas valdkonnas juhtiv. Tagasi on tõmmatud just kappide osas. Kuna nüüdseks on projektijuhi sõnul konkurendil põhirõhk trenažööridel ja metallriiulitel, ongi Falkonet Metall OÜ kapimahtude tootmise alal Eestis juhtiv. Lisaks keevitab Falkonet, erinevalt Jalaxi neetimistehnikast, oma metallmööbli kokku, mis on omakorda tugevam, väidab Toomsalu.

Firma klientideks on tööstused, kauplused ja kaubandusasutused, garaažid ja muud ühiskondlikud tarbijad. "Lisaks on meid mõjutanud hotellibuum ja nemad on ka meie kliendid," osutas ta majutusasutuste ja SPAde suurtele tellimustele.

Kui möödunud aastal mõjutas ettevõtte toodanguhinda Hiina metallinälg, siis nüüdseks on olukord rahunenud. Kuid hoolimata metalli vahepealsest kallinemisest ja defitsiidist pole ettevõte Toomsalu veendumusel kvaliteedis hinnaalandust teinud. Seegi on omakorda aidanud saavutada klientide hulgas head läbilööki ning turgutanud majandustulemusi.

Hoolimata vahepealsest majandusbuumist firma aga spetsialistist puudust tundnud ei ole. Vahest ainult oskuslikke keevitajaid jäi vahepeal puudu. "Nüüd on töötajatega olukord rahulikum," tõdes ta.

Ilmselt aitab töötajaid firma juurde jätta ka nende kohapealne väljaõpe. On ju ettevõte vaid saja meetri kaugusel Kehra rongipeatusest - seegi töötajaid meelitav.

Samas tunnistas Toomsalu uksest ja aknast sissepressiva majanduslanguse mõjusid firma käekäigule. Näiteks, kui üldisemas plaanis aasta-poolteist tagasi küsis Paide spordihalli ehitushanke kohta dokumente kolm-neli eitusfirmat, siis nüüd küsib terve hulk firmasid. See näitab turu olukorra muutust ilmekalt, seletab ta.

Teisalt aga ei karda Toomsalu sõnul Falkonet Metall OÜ, mille toodangust läheb eksporti seitsekümmend protsenti ja kolmkümmend protsenti jääb koduturule, kohaliku majanduse jahtumist.

Võib-olla muututakse tulevikus vaid eksportijaks. "Keegi peab ka Eesti majandust üleval hoidma, ei saa ainult impordist sõltuda!" teatas ta võidukalt.

Üks küsimus: Mida peaks tegema, et kodumaine puitmööblitööstus väljuks kriisist?Juho Toomik, Eesti Mööblitootjate Liidu juhatuse esimees
Majandus paneb asjad paika. Tugevamad firmad säilivad, kas endisel kujul või muudavad end. Nõrgemad lihtsalt kaovad. Samal ajal tulevad eksporditurud meile aina lähemale. Näiteks Prantsusmaa on hiinlaste pealetungi tõttu juba ära langenud. Seega asemele on tulnud Skandinaavia ja Soome.

Sellises olukorras, kus ekspordivõimalused on head, on kahju, et kohaliku majanduslanguse ja toormehindade tõusu tõttu lähevad kulutatud ressursid raisku.

Lahendusena saaks riik näiteks suurendada raiemahte. Kui paar aastat tagasi keskkonaministeerium eesotsas Villu Reiljaniga olukorrale ei mõelnud, siis nüüd tuleks kiiresti tegutseda.

Meie võimekust illustreerib näiteks oktoobris toimunud mööbliseminar, mis oli nii võimas, et isegi soomlased pole suutnud sellist siiani teha.

Priit Kerma, AS Sarkop tegevjuht
Riik peaks käituma kuulsal põhimõttel - anna vaesele labidas, mitte raha! Uue EASi abiprogrammi perioodiks 2007-2012 peaks riik maksimaalselt aita ma ka puidu- ja mööblitootjaid.

Raha on vaja investeeringute abistamiseks. Lisaks tuleb aidata tootjatel tootmisseadmeid kaasajastada ning tootmist tõhustada. Nii peaks kasvama ettevõtete ekspordivõime, aga ka tootlikkus laiemas plaanis. Suurtele firmadele soovitan ekspordimahtude kasvatamist läbi tootlikkuse tõusu. Lisaks tuleb rõhuda kvaliteetsele lõpptootele ja turustamisele. Samas tuleb mõelda õige spetsialiseerumise valikutele.

Väikestele soovitan keskendumist koostööle omavahel ja suurematega. Suurematel on ju tihti sissetöötatud ekspordikanalid. Enne tuleb muidugi veenduda selle firma ekspordivõimes. See on jah sisuliselt allhange, kuid positiivne.

Mööblitööstuse edukaim gasellfirma on üldarvestuses alles 41. kohal.

Mööblitööstuse gasellfirmadest on kõige edukam puitmööbli tootja Tammuru Puit OÜ, keda edestavad erinevad ehitusettevõtted ja hulgifirmad ning jaemüügifirmad.

Mööblitööstus paistab gasellfirmade hulgalt kesine. Üldarvestusse mahtus kõigest kolm ettevõtet. Saavutatud kohadki on enam kui tagasihoidlikud.

Esisaja sisse mahuvad peale Tammuru Puit OÜ veel 44. kohale tõusnud Põlvas mööbliosasid tootev Alcantra OÜ ja 85. kohale Lääne-Virumaal puidust mööblidetaile valmistav Halver Puit OÜ. Ükski neist ei ole aga metallmööbli vallaga seotud.

2005. a edetabel Ka Eelmisel aastal hoidis esikohta Bellus Furnitur OÜ Eelmises Mööblitööstuse TOPis troonis esikohal jällegi pehmemööbli tootja Bellus Furnitur OÜ. Teiseks tõusis Tartumaal köögimööblit valmistav Arens-Mööbel AS, kellele järgnes metallmööbli tootmisele keskendunud Kitman AS.

Möödunud aastal teatas Lääne-Virumaal Haljalas pehmemööblit valmistava Bellus Furnitur OÜ tegevjuht Urmas Aun, et firma hetkemureks on paisunud tootmisruumide pinna järeleaitamine tootmismahtudele. Sest mis toodetud, ei tohi lattu vedelema jääda, vaid peab koheselt kliendini jõudma.

Ainuüksi tootmise arendamisse paigutati eelmisel aastal 17 miljonit krooni. Rääkimata töötajate hulga suurendamisest pea topelt.

"Kvaliteet ja tootmise paindlikkus on märksõnad, mis meid edasi aitavad," avas Aun firma väärtusi. Mullu läks igal nädalalal töösse umbes kaks uut mudelit. Tellimuse olulisuski ei sõltu kogusest. üks tumba on sama tähtis kui sajad diivanid.

Nii nagu siis, on ka nüüd firma põhituruks Skandinaavia. See on asjaolu, mis nüüdse Eesti majanduslanguse aegu aitab kohalikest kitsikustest mööda vaadata ning esikohal rahulikult edasi istuda.

Mullu teiseks platseerunud Arens-Mööbel AS jättis 2005. aastal erinevalt paljudest liigikaaslastest enamiku oma toodangust kodumaale. Vaid 30 protsenti läks piiri taha, põhiliselt Norrasse ja Rootsisse.

Selle tulemusena teatas Tartumaal köögimööblit valmistav firma, et juba umbes 50 000 eesti kodu kasutavad nende toodangut.

"Spoon on moes. Palju nõutakse ka kõrgläikelist mööblit," lisas ettevõtte juhatuse liige Jaan Arens kõige krooniks.

Kahjuks olid aga kasvavad tootmismahud ja paisuv eksport teinud raskeks tellimuste täitmise, toormetarned ju venisid. Siiski lootis Arens järgmiseks aastaks ekspordi suurenemist poolele toodangust.

Käesolevaks aastaks langeti TOPis 25 kohta.

Mullusel kolmanda koha firmal, ASil Kitman, läks 2006. aastal kehvemini, neil tuli liikuda 26 kohta allapoole.

Tallinnas asuv 70-aastase staažiga metallmööbli tegija tajus juba siis suuremate konkurentide mõju.

Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõtte mööblitootmisalane käive olema suurem kui 51%. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal.

2006. a. TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest 2005. a. majandustulemuste põhjal valdkonna käibelt suurimate ettevõtete andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja paluti neid täiendada 2006. a. majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad. Samuti võtsime mittevastanud ettevõtete andmed Äriregistrist.

Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal: müügitulu 2006. aastal, selle kasv võrreldes 2005, maksueelne kasum 2006. aastal, kasumi kasv võrreldes 2005, rentaablus aastal 2006 ja omakapitali tootlikkus aastal 2006.

Ettevõtted reastatakse iga näitaja põhjal, iga koht järjestuses annab vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte.

Kui andmed jõuavad õigel ajal Äripäeva, ent ettevõtet TOPis ei ole: ettevõttel pole olnud aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal (2005-2006); puudusid mõned edetabelisse pääsemise eelduseks olevad finantsnäitajad.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing