Rahahäda teeb kõik hanked ahvatlevaks

"Nüüd võetakse juba iga pisikenegi hange, mille peale tasub pakkumine teha," sõnas riigihangete registri talitluse juhataja Toomas Laigna, kelle sõnul pole näiteks vallavalitsuste nuttu ja hala sügisest alates kuulda olnud. "Alles hiljuti vallavalitsused kurtsid, et keegi ei taha tulla ja hanked kukuvad läbi. Viimasel ajal pole seda kuulda olnud. Küllap on ehitajatel nüüd iga sent arvel," lisas Laigna.

Väiksemaid hankeid on vastu võtnud näiteks suur YIT Ehitus, kes sõlmis Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi uue 1600 m" spordisaali ehitamise lepingu, ja ka OÜ Facio Grupp, kes nõustus 32 miljoni krooni eest Tallinna riigiprokuratuuri hoone rekonstrueerima. Ka 80miljoniline ASi Koger & Partnerid võidetud pisikese Kurtna lasteaed-algkooli juurdeehituse hange ajas kokku peaaegu kõik tippehitajad.

YIT Ehitus ASi juhatuse esimehe Priit Saugi sõnul on 26 miljoni kroonine Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi spordihoone ehitamine erakordsest nähtusest kaugel. "Meie olme vaadanud ka enne selliseid 30-40 miljoni krooniseid hankeid ning kuna Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi ehitas meie Pärnu osa, siis seal ja Tartus pole me kunagi väiksemaid töid ära põlanud," sõnas Sauk, kuid tunnistas, et konkurents väiksemate hangete alal üha kasvab.

"Aus vastus on see, et kõik tahavad tööd teha. Kui paljud ehitajad olid väga suure meeskonnaga arendustegevuse peal, siis kogu see meeskond tahab ka nüüd tööd," selgitas Sauk tekkinud olukorda ning kinnitas, et kasulikkuse kaal hakkab vajuma tellijate poolele. "Tellija võidab - ta saab tugevamad ehitajad ja soodsamad hinnad."

Lahendusena nägi Sauk suurtel firmadel vaid meeskonna korrigeerimist. "Võib-olla on püksirihma pingutamise aeg kõigil käes, et oma väed üle lugeda, vajalik hulk alles jätta ja edasi sõita," ütles ta.

Saugi juttu kinnitas ka Rand ja Tuulberg ASi tegevjuht Taivo Täht. "Põhimõtteliselt ju uusi projekte ei alustata ja eks siis jääbki üle suures osas riigihange. Järgmise aasta käibed vähenevad kõigil," nentis Täht, kelle sõnul võivad väiksed ehitajad meeleheitest endale ka ise haua kaevata.

"Eks sellises olukorras võib tekkida ka meeleheitehindu, kus mingi hetk võetakse miinusega töö sisse, lootes, et poole aasta pärast on hinnad veel madalamad. Suured firmad vast sellistele asjadele ei lähe, aga väikestel võib nii küll juhtuda," rääkis Täht, kes hindas aina süveneva trendi kestuseks kuni kaks aastat.

Kuigi Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Jaak Saarniit peab trendi joonistamist veel ennatlikuks, on selle kujunemist numbrites märgata.

"Kui möödunud aastatel korraldatud ehitushangetel esitasid ehitusfirmad keskeltläbi kolm-neli pakkumist, siis nüüd viimastele hangetele on laekunud pakkumisi juba kuuelt-seitsmelt firmalt," tunnistas Saarniit. Samuti võib Saarniidu sõnul oodata ka hindade langemist.

"On selge, et konkurentsi suurenemine ehitusturul oma mõju hindadele avaldab, kohati on näha ka odavnemise tendentse, kuid seda võib seletada ka sellega, et konkurssidele on tulnud firmad, kes soovivad väga tööd saada," rääkis ta.

Kolmest Riigi Kinnisvara ASi viimasest suuremast hankest kaks ongi võitnud YIT Ehitus ning OÜ Facio Grupp.

Firmad vaatavad rohkem väikeste hangete poole, kuid seda ei saa nii üheselt võtta. Hanked on erinevad: 30 miljonit üldehituses on väike, aga teedeehituses suur hange.

Küll on aga turg muutunud aktiivsemaks ja otsitakse palju rohkem tööd.

See, et ehitusfirmad võtavad vastu väiksemaid tellimusi, on positiivne uudis. Omavalitsused ja riik olid väga hädas, sest nad ei saanud hangetele normaalse hinnaga pakkumisi. Mul siin isegi tuttavad omavalitsustes igatsesid seda taga, et tuleks ometi välisfirmad Eesti turule konkureerima, kuna nad teevad siinsetest kohati odavamaidki pakkumisi. Praegu on ehitusfirmades probleem selles, et neil pole enam puudu mitte töötajatest, vaid tellimustest ja ülekaalus on firmad, kes tahavad töötajate arvu vähendada. Arvestades, et me tuleme sellisest kuldajast, siis kiiret taastumist olla ei saa.