Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kalapulgatrahvi tõi Toomas Sildmäe allkiri
Sildmäe pidas 1992. aastast 1994. aastani võimul olnud Mart Laari valitsuses majandusministri ametit 5. veebruarist 1993 kuni 11. jaanuarini 1994.
Niinimetatud kalapulgatrahv on 243 miljonit krooni. Valitsus otsustas eile, et see Nõukogude Liidu ajast pärit ning riikliku aktsiaseltsi (RASi) Ookean pankrotiprotsessist väljaroogitud laenuvõlg tuleb ära maksta. Eesti riigi senised õigusabikulud ulatuvad 13 miljoni kroonini.
Rahandusminister Ivari Padar ütles eile, et lõi edasise vaidluse kulud näppudel kokku ja selleks oleks järgmise poole aasta jooksul läinud 7 miljonit krooni. Lisaks tiksub iga päev juurde ligikaudu 12 000 krooni viivist.
Eesti valitsus keeldus omal ajal Esva kalapulgatsehhi finantseerinud välispankade kompromisspakkumisest, leides, et seda pole mõtet isegi arutada.
Kunagine kompromisspakkumine oli maksumaksjale soodsam kui praegune Rahvusvaheliste Investeerimisvaidluste Keskuse juures asuva vahekohtu otsus, mis mõistis Eesti riigilt välja 242 miljonit krooni.
"Õigusnõustajad küsisid valitsuselt, kas hakata läbi rääkima, aga valistus jäi seisukohale, et me sel teemal läbi ei räägi, vaid ootame ära kohtuotsuse," tunnistas justiitsminister Rein Lang.
Rahandusminister Ivari Padar avaldas, et võimaliku kompromissina oleks arutatud 75 miljoni krooni maksmist. "Pole siiski kindel, et soodne kompromiss oleks sündinud," vabandas Lang riigiisade kunagist ülbust.
"See pole kõige hullem kohtuotsus," kommenteeris Lang fakti, et 405 miljoni asemel tuleb Eesti riigil hüvitada vaid 243 miljonit krooni. "Aga see on väga hea koolitund, mis näitab, kui palju võib maksma minna üks ettevaatamatu allkiri," lisas Lang.
Sildmäe tunnistas eile Äripäevale allkirja andmist, kuid täpsema kommentaari asja kohta lubas anda alles täna.
Eesti riik on ise süüdi, et ta on sattunud sellisesse olukorda nagu praegu. Ettevõtte juhatus, mis toona täitis nõukogu funktsioone, oli majandusministri käepikendus. Seal vastu hakata poleks saanud. Kindlasti oli valitsus asjaga kursis.
Ma pole küll jurist, aga arvan, et nii pika aja takka pole kedagi võimalik vastutusele võtta. Tehti lihtsalt majanduslikult vale otsus. Süüdi saab mõista ainult siis, kui see tehti tahtlikult. Seda aga siiani tõestatud pole ja kindlasti mängib oma rolli ka ajafaktor.
Igaüks võib öelda, et tol hetkel oli otsus õige, kuid osutus hiljem valeks, ehkki tegevjuhtkonna tasemel peeti seda otsust (Esva võlgade lükkamist RAS Ookeani kaela - toim.) kogu aeg valeks.