Kirikute ülihelde annetus äriliidritele

Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) on metropoliit Stefanuse sõnul headest kinnistutest Tallinnas sisuliselt ilma. Nii müüs õigeusu kirik terve majatäie kortereid Kaarli pst 7 eraisikutele 2000. aastal. Kortermaja on väljast luitunud, kuid asub Vabaduse platsi lähedal. Kahe seal müügis oleva korteri ruutmeetri eest küsitakse City24s praegu keskmiselt 47 000 krooni.

"Oleks võinud kirikule jätta maja. Kiiresti müüdi maha," tunnistab Prantsusmaalt 1999. aastal saabunud metropoliit oma Tallinna esinduses, Wismari tänava puumajas ikoonide all. Selle agulimaja ostis kirik endale viis aastat tagasi ise, kuna kuskil oli vaja resideerida.

Vestluses prantsuse keele tõlki kasutav metropoliit on väga kursis kirikuvaradega ja asja pärast: õigeusu kiriku eelarvest lõviosa tuleb varaga majandamisest. Annetustest ja liikmemaksudest palju ei tee. Kirik on müünud metsa ja plaanib seda teha eeloleval talveajal.

Lisaks müüs õigeusu kirik neli aastat tagasi 10 korteriga maja Ristiku tänavas samal päeval, kui selle riigilt tagasi sai. Ostja oli AS Tootal Kinnisvara. Selle firma omanik on ärimees Talis Toompere, kes määras endale tänavu 10 miljonit krooni dividende ja jagas sellega hiljuti ilmunud Äripäeva dividendimiljonäride TOPis 49.-55. kohta. Toompere tegutseb aktiivselt ka SMS-laenude äris.

Viis kuud hiljem sai Ristiku tänava majas poolte korterite omanikuks OÜ Elkos, kes jääb kinnistusregistris silma ka Kaarli pst 7 seitsme korteri omanikuna. Elkos omakorda müüs Ristiku majas kõik korterid edasi nagu ka kolm Kaarli pst oma. Elkos kuulub perekond Kolesnikovidele. Sergei Kolesnikovi sõnul ostis ta Kaarli pst korterid kuulutuse peale ja Ristiku t omad kinnisvarabüroolt, kirikuga ta seotud pole.

Lisaks loobus Konstantinoopolile alluv õigeusu kirik 2002. aastal paarikümnest kinnistust Tallinnas ja mujal Eestis Moskva patriarhaadile alluva õigeusu kiriku kasuks. Neid kinnistuid saab viimane riigilt kasutada hoonestusõigusega. Vastutasuks andis riik Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikule 35 miljonit krooni kirikute remondiks.

Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul moodustavad varahalduse tulud eelarvest vaid umbes neljandiku ja Tallinnas on magusat kinnisvara veel alles. Siiski on ka luterlased paar tormakat otsust teinud.

1996. aastal, kui meedias hirmutati palju kinnisvaramaksuga, andis Kaarli kogudus kinnistu kesklinnas Süda t 11 kasutada 99 aastaks Andres Järvingule, Tõnis Kotkasele, Veiko Murrustele ja nüüd ka Madis Üürikesele kuuluvale ASile Süda Maja. Aastal 2000 kerkis sinna kortermaja.

Hoonestusõiguse tasu oli firma jaoks soodne. Tookord kiriku nimel lepingut sõlminud Vootele Hansen tunnistab, et praegu sellist lepingut ei teeks. Tasu muuta ei saa, see on seotud maamaksu tõusuga ja võimaliku kinnisvaramaksuga.

Teine väärt kinnisvara, mis kirikule kaduma läks, on Juhkentali 9d tühi krunt, 2300 ruutu sotsiaalmaad. Selle omanikuks sai 1990ndate lõpus kinnisvaraärimees Margus Reinsalu ja aastast 2006 on omanik AS Redmont Invest (omanikud Olümpia hotelli vastas asuvad seitse krunti eelmisel aastal Arco Varale müünud Guido Kundla ja tänavu 5 mln kr dividende võtnud kinnisvaraärimees Robert Herman).

Nende meeste käes on ka kirikule kuulunud ärimaa Liivalaia 34, mille müüs luteri varahaldusfirma Kiriku Varahaldus OÜ 2005. aastal samuti kõigepealt Reinsalu firmale.

Vanalinnas kinnistu Rüütli 12 (elamumaa) läks luteri kirikult samal päeval 1997. aastal, kui kirik riigilt tagasi sai, Ernesto Preatoniga seotud OÜ-le Daglass. Pidama see Preatoni kätte ei jäänud ja nüüd on see viienda omaniku, Hansapanga asutaja Andres Saame käes, kes seadnud ka 8 mln kr hüpoteegi.

Eesti ühed suuremad metsa-, maa- ja majadeomanikud, Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK), haldavad oma vara spetsiaalsete firmade kaudu, mida juhivad noored mehed ja nõukogudes istuvad kirikule pühendunud ärimehed.

Nii luteri kui ka õigeusu kirik on teinud otsuse müüa edaspidi minimaalselt ja üritada allesjäänud kinnisvara kasulikult arendada või rentida.

Tallinnas on luterlastel suur lootus Merko Ehitusel, neil on ühine arendusprojekt Kentmanni tänaval. Maja tuleks kahe 15korruselise torniga ja Kentmanni tänava poole jääva seitsmekorruselise hoonega. Kirik andis ühisesse ettevõtmisse maad ja loodab vastu saada osa korterite-büroode tuludest.

Pikalt on kirikul plaanis olnud uus maja Tallinnas Tatari 23/25 maja asemele, kunagi asus seal Postimehe toimetus. Magdaleena tänavale plaanitakse samuti kortermaja, aga hetk pole soodus, räägib luteri kirikule kuuluva firma Kiriku Varahaldus OÜ nõukogu liige Mati Maanas.

Müügimõtted on luteri kirikul Wismari tänava narkoloogiahaigla majaga, mis on tekitanud meediakära. Arstidele kuuluv AS Wismari Haigla on nõmmekate pahameeleks ostnud maad Nõmmele, kuna rendilepingu pikendamine kirikuga järgmisel aastal on küsimärgi all.

Maanas on siiski leebe, öeldes, et narkoravila võiks majja edasi jääda, kuna praegu pole ostjat näha. "Jah, ta maksab renti alla turuhinna," sõnab Maanas. Mullu sai Kiriku Varahaldus haiglalt 708 000 krooni renti, mis teeb 45 krooni ruutmeetri eest.

Võib-olla kiikas Maanas ka Wismari Haigla ASi 2006. aasta aruandesse, kus seisab 5,2 miljoni kroonine kasum ja juba kolmas aasta jagatav väike dividend - tegi kadedaks. Kirik sooviks maja eest 45 miljonit krooni ja näeks ostjana mõnda saatkonda, kuna kõrval pargi rüpes tukub Suurbritannia saatkond.

Kokku on Kiriku Varahaldusel pooleli paarkümmend väiksemat arendusprojekti üle Eesti (Rapla, Haapsalu, Nõo, Märjamaa, Tartu, Otepää). Haapsalusse ja Nõosse plaanitakse elumaju, Raplasse kortereid ja büroopindasid, Jõhvi büroomaja.

Eesti suurim luteri kirik, Kaarli kogudus, omas enne küüditamisi 56 000 liiget. Praegu maksab liikmemaksu aastas 2500 inimest. Maad kõrval rahvusraamatukogu all kirik tagasi ei saanud, riik korvas selle EVPdega.

Kaarlile on jäänud siiski mõni hea maja. Tema tulude tuiksoon on kahe raviasutuse, Kaarli ja Tallinna hambapolikliiniku rent. Lisaks läks kirikul mõni aasta tagasi korda ehitada välja selle maja viimane korrus büroodeks ja võtta Hansapangast laenu 15 aastaks. "See oli meile suur läbimurre, laenu saada," sõnas koguduse asjadevalitseja Sven Torpel. Hoonestusõigused ruumidele on kiriku, Facte Grupp OÜ ja Loomani Konsultatsiooni OÜ kasuks.

Kaarli koguduse juhatuse esimees Heiki Arike sõnab, et Kaarlil on isegi hästi läinud, pinnad on sada protsenti täis, kuid üüri tõsta eriti võimalusi pole. "Meil on parkimisvõimalused nadid, investeeringuid pole kirikul võimalik teha," sõnab ta.

Kaarlil on üks krunt Tehnika tänaval, kus nad perspektiivis näevad pansionaadi ehitamist kas endistele kirikuametnikele või muidu vanuritele. Arike sõnab, et kirik magas kahjuks maha sotsiaalabi osutaja rolli, mis nüüd on riigi ja muude asutuste üle võetud. Muidu annaks kirikumaadele teha hooldekodusid ja vanadekodusid.

Õigeusu kiriku (EAÕK) peamine rahaallikas on büroomaja Tallinnas Jõe tänaval, kus ankurrentnik on telekomifirma Tele2, üüriga toetavad ka arvutitootja Ordi ja üks pruudisalong.

Maja ostmiseks laenas Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik oma varahaldusfirmale 14 miljonit krooni. Mullune ligi 3,9 miljoni krooni suurune üüritulu laekus EAÕK Varahaldusse.

Õigeusu kirikul on plaanid Pärnu kesklinnaga, kus kirik loodab omandivaidluses linnaga saada hüvituseks maad kesklinnas, kuhu saaks midagi ehitada.

Õigeusu kirik on osa rahast paigutanud Ukraina kinnisvarasse, soetades 8,3 miljoni krooni eest Parex Ukraina Real Estate Fundi fondiosakuid, mille väärtus on viimasel aastal kiiresti kasvanud.

"See on tulus investeering viieks aastaks, oleme kolme aastaga hea tootluse saanud," sõnab EAÕK Varahalduse juht Margus Lepvalts. Lisaks on kirik soetanud miljoni krooni eest Sampo Likviidsusfondi osakuid, mis Lepvaltsi sõnul on turvalised kui hoius, kuid kust teenib märksa kõrgemaid intresse.

Nii luteri kui ka õigeusu kiriku varahaldusfirmade juhid on enamasti värvikad ärimehed ja poliitikud, kellest osa kohta annab meediaotsing välja minevikupatud ja osa neist on üsna jõukal järjel.