Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõputöö kirjutamisel tuleb firma appi

    Oma lõputöö Tallinna Kaubamaja põhjal kirjutanud Anne-Liis Ostov valis teema selle järgi, et endal oleks põnev uurida ja kirjutada. "Samuti oli minu jaoks oluline, et teema ei oleks lõputööde seas väga ära leierdatud," lisas Ostov.
    Nefab Eesti ASi põhjal lõputöö kirjutanud Krista Tarum valis lõputöö teema kriteeriumite järgi, et töö oleks uudne, pakuks huvi nii talle, organisatsioonile kui ka ettevõtetele üldiselt.
    Ostov arvas, et tudengeid on kahte tüüpi. Ühed, kes uurivad enda jaoks tunnetuslikult huvitavat teemat ja soovivad tööga midagi uut leida. Teised, kes tahavad koolist "paberit" kätte saada ja lähevad seetõttu kergema vastupanu teed ehk valivad teema selle järgi, kui kiiresti on võimalik töö valmis kirjutada. Tarumi arvates tehakse valik lähtuvalt õppesuunast ning õppejõudude soovitustest.
    Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia osakonna juhataja Tiina Hiobi sõnul on teema valiku puhul võrdselt tähtsad nii tudengi huvi kui ka informatsiooni kättesaadavus.
    "Kui teema huvitab, kuid sellekohast informatsiooni pole saadaval, siis pole ka võimalik uurimustööd teha," selgitas ta. Tallinna Tehnikaülikoolis käib teemade valik teaduskondade kaudu. Kui noor tuleb ise oma teemaga, peab ta saama instituudi heakskiidu. Omapoolseid teemasid peavad pakkuma ka õppejõud ja juhendajad. "Selge on see, et õppejõududel on ettevõtetega paremad suhted ning seetõttu on neil lihtsam tudengitele teemasid pakkuda," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp. Tema sõnul saavad TTÜ tudengid teemasid ka lähtuvalt kokkulepetest ülikooliga ja koostööprojektidest ettevõtetega.
    Tallinna Ülikooli tudengid saavad teemade valikul abi Teadmussiirde keskuselt, mis vahendab kontakte teadlaste ja ettevõtjate vahel. "Reeglina on õppetoolidel head kontaktid ka oma vilistlaste ja erialaorganisatsioonidega," lisas Tallinna Ülikooli pressiesindaja Krista Männa.
    Tudengid pöörduvad uurimusküsimustega ettevõtete poole peamiselt oma initsiatiivil. Elioni meediasuhete juhi Karin Kahre sõnul on neid firmasid vähe, kes teadlikult ülikoolide või tudengitega koostööd teevad.
    Hiobi ja Kübarsepa arvates on viimaste aastate jooksul ettevõtted aga üha aktiivsemaks muutunud ning nende huvi kasvab. "Levinud on teadmised kasust ettevõttele," lisas Hiob. Samuti on viimaste aastate jooksul tekkinud reklaamiagentuure, kes on hakanud pakkuma oma klientide uurimustööde teemasid ülikoolidele ja tudengitele.
    "Kui kellelgi on huvi rõivatööstuse ja moekaubanduse vastu, leiab ta meid ikka ise üles," lausus Baltika Grupi koolitusjuht Gerli Jõgi. Lisaks on ettevõtetel koostöösuhteid ka erinevate üli- ja kutsekoolidega. Näiteks võtab Baltika oma partnerkoolide õpilasi praktikale, millest sünnivadki peamised tööd.
    Kumbki suurfirma pole seni uurimustöid tasustanud. "Kõne alla võiks see tulla siis, kui teeme ise koolile ettepaneku uurida teemat, mis ei kattu õppetooli uurimisteemadega," arvas Jõgi. Kahre sõnul on Elion aga tasustanud tudengeid, kes on lõputöö kõrvalt teinud ka praktilist tööd. Seega pole tasustamine välistatud.
    Nii Elioni kui Baltika esindaja leidis, et tudengeid ei kasutata uurimustööde tegemisel odava tööjõuna. Ettevõtted annavad tudengile võimaluse teha oma lõputöö firma põhjal, kasutades kõiksugu andmeid ja konsultante, ning see peaks tasust tähtsam olema.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.