Pärnu kontserdimaja viiene

Ülle Hallik 30. november 2007, 00:00

Kontserdimaja sünnipäeva tähistamine algab keskpäeval, kui hoone uksed kõigile uudistajatele valla tehakse. Kell 13 võib kammersaalis kaasa elada hoone valmimisele Mati Põldre filmi vaadates.

Päeva pidulikum osa toimub õhtul, kui oodatakse vastuvõtule neid, kes mingil moel hoone avamisele või praegustele tegemistele kaasa on aidanud. Kell 19 algab advendikontsert kõigile muusikahuvilistele, sünnipäevalaps pakub külastajatele torti ja kohvi.

Pärnu kontserdimaja pidulik avamine toimus 30. novembril 2002, esimene polüfunktsionaalsena ehitatud hoone üllatas külastajaid liikuva põranda ja selle alla kaduvate saalitoolidega, selle suure saali akustikat peetakse üheks paremaks Eestis.

Kuigi skeptikud kahtlesid toona kõvasti, kas Pärnust ikka on saalitäite viisi kontserdipublikut võtta, näitab tegelikkus hoopis midagi muud.

"Igal aastal külastab Pärnu kontserdimaja kaks Pärnu-täit inimesi," võib Pärnu kontserdimaja direktor Marika Pärk statistiliste näitajatega rahul olla. Pärnusse sõidetakse kontserdile üle Eesti ning palju on külastajate hulgas ka välismaalasi. Keskmine süvamuusika kontserdi külastaja on üle 40aastane kõrgharidusega naine. Keskmine kergema muusika kontserdi külastaja on iseteadev ja enesekindel 30aastane, kes on pakutava suhtes heatahtlik.

Üldse on Pärnu kontserdimaja publik positiivselt häälestatud. "Võib-olla mõjub ruumi ovaalne kuju ja nurkade puudumine ning akadeemilisele kontsertsaalile ebaiseloomulikult lõbusad täpilised toolid," muigas Marika Pärk.

Kontserdimaja sünnipäev langeb kokku advendiaja algusega ning seetõttu tuleb Eesti Kontserdi ja Pärnu Filharmoonia koostöös sel puhul ettekandele Beethoveni "Missa Solemnis", mida lisaks Pärnule saab advendiaja alguse puhul kuulda ka Tartus ja Tallinnas. Briti muusikateadlane, helilooja ja pianist Donald Francis Tovey on teose kohta öelnud, et isegi Bach ja Händel pole suutnud väljendada oma teostes sellist avarust ja võimsust, kui on Beethoveni "Missa Solemnises".

Ei varem ega hiljem pole loodud koori- või orkestriteost, kus oleks nii täpselt paigas iga akordi ja pilli kõlavärv. Beethoveni "Missa Solemnist" ja Bachi missat h-moll loetakse suurvormide väljapaistvamateks näideteks ning ka Beethoven ise pidas missat oma loomingu kaunimaks tööks. "Missa Solemnise" esiettekanne toimus 7. aprillil 1824 Peterburis, ning alles 7. mail samal aastal kanti teos osaliselt ette Viinis.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 09:50
Otsi:

Ava täpsem otsing