Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Raamat külmast lummusest

    Terav huvi (mida võib ka kiiksuks nimetada) mägede-, lume- ja külmaraamatute vastu tekkis mul viis aastat tagasi, kui ühel tuisusel jaanuaripäeval tõin Saku mõisa raamatukogust kogemata koju Jon Krakaureri "Hõredasse õhku".
    Lugesin seda lummatuna, õues tuiskas torm ja raamatus võitlesid kaks kommertsgruppi 1996. aastal palju hullemas tuisus Mount Everestil oma elu eest. Kahjuks paljud edutult. See dokumentaallugu sundis mind otsima ikka uusi külmaraamatuid ja peagi olin kõik eestikeelse läbi lugenud, netiotsinguga ingliskeelset lisaks. Alpinistid, põhjapoolus, lõunapoolus - kõik oli loetud.
    Suureks heameeleks leidsin raamatupoest aga äsja uue teose - "Antartika. Jäine maailm". Nagu ikka, tõlgitud, kuna Eesti uurimisjaama sinna ju alles plaanitakse. Ühest küljest nagu kõik moodsad aimeraamatud: heal paberil ja suur formaat, värvilised pildid ja joonised, pikad pildiallkirjad ja lihtne tekst.
    Teisalt jällegi, milline sisu! Sisu on seekord vormist üle, ehkki ka vorm on köitev. Algab raamat Antarktika looduse üldise kujunemise ja kirjeldusega, siis taimestik ja loomad, pingviini- ja vaalaliikide nimede päritoluni välja, ja iga liigi kohta mingi väike eripära või täiendus, mis lõpuks annab tervikliku pildi.
    Kuid kõige huvitavamad on ikkagi inimesed. Siin on autorid tõsist vaeva näinud, et oleks ühes raamatus pilt ja oma lugu kõikidest Antarktika kangelastest. Scott (kes jäi lõunapooluse vallutamisega napilt teiseks ja kelle teeneks kriitikud on nimetanud, et tal oli oskus päevikut kirjutada ja oskus surra), Cook (kes oma hülge- ja vaalajuttudega tõmbas Antarktikasse kõik ahned kütid), kõrgeima mäe - Erebuse - vallutaja Schakleton, lõunapooluse esmavallutaja Amundsen.
    Kui huvitav oli kõiki neid mehi kõrvutada ja jälgida, kuidas ühe saavutused aitasid kaasa järgmise ekspeditsioonile. Kuni tänapäevani välja, mil see külm maastik on riikide uurimisjaamasid täis ja tundub nii tavaline ja turvaline seal ületalve elada, ja mil isegi lennukiga üle pooluse lennata pole mingi probleem.
    Ma ei tea, mis nende seikluste lugemise juurde tõmbab. Samamoodi nagu on raske mõista, mis tõmbab nende seikluste kangelasi vallutama lumiseid mäetippe või vantsima eluga riskides jäises tühjuses. Võib olla on sellised raamatud vaid talvised lugemised, et hinnata oma kodu soojust. Kuid inimesed, kes seal seiklevad, on päriselt olemas olnud, ja see on ime, mida päriselt kogeda saavad vähesed.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.