Aspen Grupp andis riigihankeseaduse kohtusse

Lemmi Kann 03. detsember 2007, 00:00

Eelmisel nädalal otsustas Tallinna ringkonnakohus rakendada esialgset õiguskaitset ja keelas Riigi Kinnisvara ASil kuni kohtulahendini jõudmiseni sõlmida hankelepingut ainukesena sõelale jäänud ASiga Koger & Partnerid.

Teised hankel osalejad kõrvaldati hankelt maikuus kehtima hakanud riigihangete seaduse punkti alusel, mille järgi ei tohi hankel osalejal eelneva aasta jooksul olla maksuvõlga rohkem kui 30 päeva ulatuses. Aspen Grupp seadis maksuvõlga puudutava sätte õiguspärasuse selle praegusel kujul kahtluse alla ning pöördus kohtu poole, kui ei saanud õigust riigihangete ameti vaidlustuskomisjonist.

"Ringkonnakohtu määrus võib osutuda Pyrrhose võiduks, kuigi positiivne indikatsioon apellandile on määrus vaieldamatult," ütles Aspen Gruppi esindav vandeadvokaat Margus Lentsius advokaadibüroost Lentsius & Talts. Lentsius tunnistas, et kui ringkonnakohus ei oleks esialgset õiguskaitset kohaldanud, oleks Aspen Grupi edasi vaidlemine üsna perspektiivitu ning kui hankeleping kohe sõlmitaks, tekiks küsimus edasikaebamise mõttekusest.

Lentsius pidas väga tõenäoliseks, et järgmise käiguna pöördub kas AS Koger & Partnerid või Riigi Kinnisvara AS määruskaebusega riigikohtusse. "Kogeri või Riigi Kinnisvara poolne määruse vaidlustamine on tervitatav, kuna riigikohus annab üsna tihti näpuotsaga juhiseid või paneb raamid paika, kuidas sisuline menetlus ringkonnakohtus peaks toimuma," märkis Lentsius.

Riigi Kinnisvara ASi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Madis Idnurm nentis, et nemad saavad tegutseda ainult kehtiva riigihangete seaduse piirides.

"Ega praegu ei saagi midagi eriti kommenteerida, kui asi pole kohtus edasi läinud. Meil on aega 30 päeva jooksul oma seisukoht kujundada ja siis saab vaadata, mis edasi juhtuma hakkab," lausus Idnurm.

12. novembril kirjutas Äripäev nii hankijatele kui ka hangetel osalejatele palju peavalu põhjustavast maksuvõlga puudutavast nõudest, mille tõttu kuivavad pakkujate read kokku ning hankijad on tihti sunnitud vastu võtma ainukesena sõelale jäänud kõige kallima pakkumise.

Rahandusministeeriumi teatel on algatatud seadusemuudatus, millega piiratakse hankija kohustust hankel osaleja maksukäitumist kontrollida. Seaduse muudatuse ootel hankepooli huvitab praegu aga enim vastus küsimusele, kas seaduse muutmisel on tagasiulatuv jõud ning mis saab hangetelt kõrvaldatud ettevõtetest.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing