Ehitaja valik: kas tellis- või moodulkorsten?

Kas ehitada majale vana hea tellistest või hoopis moodne moodulitest korsten? Paraku ei saa siin lähtuda vaid visuaalsest meeldivusest. Vanemat tüüpi ahjude, kaminate ja saunaahjude puhul, mis annavad korstnasse kõrge temperatuuriga aurusid, sobib töömahukas, kuid odavam telliskorsten.

Samuti on punastest tellistest ehitis silmale toas armas vaadata. Kuid niipea, kui hakatakse kasutama tänapäevaseid kõrge kasuteguriga küttekoldeid või gaasikatlaid, tuleks madala temperatuuriga happeliste aurude tõttu eelistada eelsoojendatud metallist moodulkorstnaid või Fibo-moodulkorstnaid.

Tavalise kivikorstna sisepinnale tekib kondensaadi ja tahma tõttu pigi, mis võib korstna juba mõne aastaga kasutuskõlbmatuks muuta. Pigi ja tahma koguvad ka külmad kivikorstnad.

Kui köetakse tihti ja korsten ei jõua maha jahtuda, peaks ka pigi ning tahma vähem olema. Samuti peab arvestama, et kui on tegemist metallist küttekoldega, siis kivikorsten sellele ei sobi, kuna kolle ei suuda korstnat piisavalt kuumaks kütta.

Pikka aega domineeris Euroopa ehitusturul telliskivikorsten. Seejärel jõudis turule plokk-korsten, mis oli esmalt lihtne kõik-ühes-tüüpi. Sellisele korstnale olid iseloomulikud läbivad vuugid ning soojustõkked.

Edasi leiutati nii-öelda vaba siselõõr, mis võib sõltumatult korstna väliskihist paisuda ja kahaneda. Selline korstna konstruktsioon hoiab ära pragude tekkimise. Moodulkorstna eeliseks on selle lihtne paigaldus ja kerge kaal, ta ei vaja vundamenti ja võtab vähe ruumi. Moodulkorsten on kergemini hooldatav ja pikema elueaga kui kivikorsten. Kvaliteetsetele moodulkorstnatele annavad tootjad kümneaastase garantii.

Eestis toodab maxit Estonia Fibo korstnasüsteeme, mida on võimalik kasutada erinevate küttekolletega. Korstna suitsulõõriks on šamott-toru siseläbimõõduga 140, 160 või 200 mm.

Moodulkorsten sobib enamikule küttekolletest - ka neile, mille suitsugaasi temperatuur on väga madal (alla 200 kraadi). Samas talub ka ülikõrget temperatuuri (1000 kraadi), mis tekib lõõris tahmatulekahju korral. Korstnat ehitades peab siiski teadma, millisele küttekoldele seda ehitatakse, sest päris üks ja sama korstnasisene šamott-toru mõlemale ei sobi. Madala temperatuuriga kateldele sobib Klassik ja puidu põletamiseks AT šamott-toru. Viimased sobivad eriti hästi ka kaminatele. Toodetakse nii ühe kui ka kahe lõõriga korstnaid.

Täiesti uue korstnasüsteemina on turul saadaval ka MINI korsten, mis koosneb kahest kihist: 160 mm šamott-toru ning mantelplokk. Kuna süsteemis villa ei ole, on korstna paigaldamine ehitusplatsil lihtsam ning ostes hinnalt soodsam.

Erinevalt kivikorstnast vajab moodulkorsten katusel ka välisviimistlust. Selleks sobivad tellised, mis paigaldatakse hariliku müürimördiga, krohv või kaetakse korsten spetsiaalse plekkmütsiga. Siseruumides ei ole pinna töötlemise nõuet, kuid korstna võib krohvida, võõbata üle mördiga, värvida jne.

Kui populaarne moodulkorsten Eestis ja mujal on?

"Iga aastaga muutub moodulkorsten Eestis järjest populaarsemaks," arvab maxit Estonia tootejuht Meelis Tarto. "Protsentuaalselt on kohe raske öelda võrreldes näiteks kivikorstnaga. Eestis müüakse aastas kokku umbes 30 km Fibo moodulkorstnaid."

Kas on olukordi, kus moodulkorsten ei sobi?

"Üldiselt võib moodulkorstnat paigaldada kõikidele küttekolletele. Kui on ette nähtud eriti suured lõõriläbimõõdud, siis need on eriprojektid ning neid meil kohe saadaval ei ole. Ka on teine lugu, kui arhitektuur näeb ette kivikorstnat," räägib Tarto.