Jalanõudele kohta leida pole lihtne

"See on üks tõeliselt valus teema," tunnistab arhitektuuribüroo Kujundaja arhitekt Andželika Tetsmann. "Elu näitab, et jalanõud jäävad ikka sinna, kus nad jalast võetakse, kuid sageli tekitab ruumipuudus olukorra, kus jalanõusid polegi kusagile eest ära panna."

Jalanõude paigutusvõimalused on teema, mille peale enamasti õigel ajal ei mõelda. Ühel hetkel keset saapaid, kingi, botaseid seistes võib neile koha leidmine olla tõsine peavalu. Eriti veel kui peres on rohkem kui kaks inimest.

"Lisaks enda ja abikaasa jalanõudele on pidevalt käigus ju ka laste saapad, kingad, trennijalatsid. Sealjuures vajavad ruumi ka külaliste jalanõud," ütleb kahe lapse ema Piret Ellermann-Lill.

"Oma klientidele olen valdavalt jalatsite riiulid ja kapid ise ette joonistanud ja siis eritööna tellinud," ütleb Andželika Tetsmann. "Samas on näiteks puidust riiulitega see probleem, et pori ja liiv ei kao ju kusagile ning riiuleid tuleb pidevalt puhastada. Seepärast on lahtised riiulid tuulekojas või esikus ehk parim valik."

Samas on hea, kui jalanõude jaoks on eraldi paigutusvõimalus loodud ka garderoobi. Sinna saab talvehooajaks panna suvejalatsid ja soojal ajal talvejalatsid. Samuti kingad ja muud jalanõud, mida kantakse harva ja mis esikus asjatult ruumi võtaksid.

Kindlasti tuleb oma hooaega ootavad jalatsid enne kõrvale panemist korralikult puhastada ja seejärel soovitatavalt niimoodi ära panna, et nad pooleks aastaks tolmama ei jääks - näiteks pappkarpidesse või riidest kotti. Hästi hoitud jalanõud peavad ka kauem vastu.

"Meil on magamistoa garderoob see koht, kus talvel ootavad pappkarpides oma hooaega suvekingad ja pidulikud jalanõud, suvel jällegi talvesaapad," osutab Piret Ellermann-Lill garderoobis kõrguvate karbikuhjade poole.

Kindlasti ei peagi eesmärgiks olema mahutada pere kõik jalanõud ühte kohta. Esikus olgu saadaval ikka need jalatsid, mis pidevalt kasutuses. Arvestades sealjuures, et ruumi jaguks ka külaliste jalanõudele.

Üks võimalusi on spetsiaalsed riiulid, mis on mugavad juba seetõttu, et võtavad vähe ruumi. Mitmeid neist on üksteise otsa paigutades võimalik vastavalt vajadusele kas siis kõrgemaks või madalamaks teha. Puidust või metallist, see sõltub juba kodu stiilist ja omaniku maitsest.

Teiseks võimaluseks on jalatsikapid, mille plussiks on see, et jalanõud on silma alt ära.

Paraku võtab kapp veidi rohkem ruumi ning nende valik pole nii lai, et igasse kodusse sobiva leiaks.

Kolmanda lahendusena paigutatakse jalanõud lihtsalt esikusse ehitatud garderoobikappi, sel juhul on jalanõudele mõeldud ruum sinna juba eelnevalt sisse planeeritud.

Neljandaks võimaluseks on eritellimusel tehtud mööbel, mis kohandub esikusse vastavalt konkreetsele ruumile ja omaniku soovile.

Kuna jalanõudega kanname tuppa liiva, pori ja lund, on väga oluline, et esiku põrand oleks kergesti puhastatav. Samuti tasub jalanõud enne riiulisse või kappi panemist puhtaks teha.

"Üheks huvitavaks lahenduseks, mida olen hakanud eramajadesse panema, on sellised jalamatid, mille põhjas on äravoolutoru", ütleb Andželika Tetsmann. "Neid võib paigaldada näiteks garaažide ja majapidamisruumide ette, samuti õue. Erinevate katetega (kummiribad, metallrestid, kookosmatid jms) jalamattide peal saab vajadusel kohe oma jalanõud puhtaks pesta."

Enamasti on tuulekodade ja esikute põrandal siiski kas keraamilised või kiviplaadid, soovitavalt põrandaküttega, mis märjad, porised või lumised jalanõud kiirelt ära kuivatavad ja kust hiljem on mugav liiv lihtsalt kokku pühkida. Abiks on ka tavalised porimatid, mis aitavad puhtust hoida ja põrandat säästa.

"Meie peres on päästvaks ruumiks saanud soe garaaž, kuhu saab esikust viiva ukse kaudu kõik märjad, porised ja lumised jalatsid kuivama tõsta," ütleb Ellermann-Lill. "Kuivad ja puhtad jalanõud rändavad edasi koridori garderoobi ehitatud spetsiaalsetele riiulitele ja kui hooaeg läbi, siis teise garderoobi, kingakarpi oma aega ootama."

Tetsmann soovitab jalanõude paigutusvõimalusele aegsasti mõelda. "Oleks tore, kui maja projekteeriv arhitekt ja majaomanik juba varakult mõtleks, kuhu jalanõud mahuksid, et pärast ei peaks kogu maja läbi käima, ketsid näpus," paneb ta südamele. "Sisekujundajal pole hiljem kusagilt seda vajalikku ruumi võtta."

Autor: Kätlin Kontor