Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Jõulutaimed minu kodus
Hüatsinte ajatatakse palju just jõuludeks. Pärast õitsemist tuleb sibulad panna varjulisse kohta, kus lehed saavad loomulikul teel kuivada. Hiljem sibul puhastada ja hoida toatemperatuuril kuivas kohas kuni sügiseni, mil need õue mulda panna. Üks ja sama sibul järjest igal aastal ajatamiseks ei sobi. Ajatamiseks tuleb osta või võtta peenralt uued sibulad.
Jõulukaktus on juba vanaema aegadest levinud jõululill. Seda on hea ja lihtne kasvatada ning kodustes tingimustes muutub see aina ilusamaks. Jõulukaktus ei vaja palju kastmist. Liigniiskus võib tekitada taimedel mädanikke.
Pärast õitsemist tuleks taim asetada otsese päikese eest varjatud kasvukohta. Kasta mõõdukalt, pigem vähem kui rohkem. Suvisel perioodil võiks jõulukaktuse võimalusel aeda viia, siis võib taime peaaegu et ära unustada. Sobivamaks kohaks on taas poolvarjuline koht. Enne öökülmi tuleb taim jälle tuppa tuua. Selline tegutsemine soodustab rohkete õiepungade teket.
Aastaid kodus kasvatatud jõulukaktus on alati palju lopsakam ja dekoratiivsem kui poelettidelt muretsetud kiitsakad juurutatud õitsema läinud pistikud.
Paljud küsivad, kas jõulukaktuse asukohta võib pungade või õitsemise faasis muuta või viskab taim siis pungad maha. Loomulikult võib taime asukohta vastavalt oma soovile muuta ja taim õitseb ka teises kohas vapralt edasi. Muidugi kui uus koht on taimele sobiv.
Jõulutähte võib kodustes tingimustes kasvatada aastaid, kuid enamasti ei õnnestu tema kõrglehti kodustes tingimustes niivõrd punaseks värvunuks uuesti saada. Kui suveperioodil aga taime päevapikkust lühendada, saab tulemus parem. Kellel tahtmist, võib proovida jõulutähte aastaid kasvatada, kuid mõttekam on igal aastal uus jõulutäht osta.
Ratsuritähed on uhked suursugused sibullilled, mis viimasel ajal üha populaarsust koguvad. Eestis on neid kodudes kasvatatud juba aastakümneid. Poodides pakutakse ratsuritähti nii õitsva potilillena, sibulana või siis sibul koos sobiva potiga. Taim õitseb umbes neli nädalat. Selleks et saabuvate jõulude aegu uuesti õiepung välja meelitada, annan järgmist nõu.
Pärast õitsemist istuta sibul ringi, samas arvestades, et paremini läheb õitsema sibul, mis on väiksemas potis. Suveks tasub taim õue viia, kuid tuleb jälgida, et teod tema noori kasve ära ei ampsaks ega vihmaussid potti poeks.
Augustis tuleks viia pott tuppa pimedasse kohta, sellisel juhul saab ratsuritähe õitsema jõulude paiku. Nüüd algab puhkeperiood.
Sel perioodil kasta ja väetada tagasihoidlikult. Pimedast kohast võta taim ära alles siis, kui ta on välja ajanud tömbi õiepunga.
Kevadisel hooajal korralikult väetatud ja hooldatud taim peaks kindlasti õitsema minema.
Kuuske saab osta ka juurepalliga ning kasvatada ise mõni kuusk spetsiaalselt jõulukuuseks. Ei tasu segamini ajada, nimelt kasvatatakse ka selliseid potijõulukuuski, mis lõigatakse spetsiaalselt mullast koos juurtega välja ja istutatakse pottidesse. Narmasjuured sellistel taimedel üldjuhul puuduvad ning selliseid puid potis edasi kasvatada ei saa.
Küll aga sobivad istikud, mis on meil müügil aasta ringi, väga hästi ka jõulupuuks. Tuppa viiduna tuleb neid hoolikalt kasta. Paremini säilib selline puu jahedamas ja valges ruumis. Esimesel võimalusel tõsta tagasi õue. Parem kui taimel ei ole selle ajaga hakanud arenema noored võrsed, pakasega õue tagasi tõstes noored võrsed külmuvad ja võivad hävida.
Seetõttu oleks kasulikum asetada jõulupuuna kasutatud istik kuni kevadeni jahedasse ruumi, näiteks valgesse keldrisse või verandale.
Nõnda võib ühte istikut tuppa ja õue tagasi viia aastast aastasse. Vahepeal taime vaid suuremasse potti ümber istutades.
Autor: Maris Paalvelt