Uudised
Teet Reier
2. detsember 2007 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kas kodune kinosaal või nurgas plõnniv muusikakeskus?

Eelmise aasta Espoo elamumessil jäi mitmelgi korral silma eramus koha leidnud kodune kinosaal või siis korraliku heli- ja videotehnikaga varustatud eraldi nurgake. Sealt ka siis mõte uurida, millised on meil võimalused koduse lõõgastuskeskuse kujundamiseks ning vajaliku tehnikaga sisustamiseks.

Võimalusi kodust kinosaali tehnikaga varustada on Tallinna Kaubamajas asuva audio- ja videotehnika müügiga tegeleva hi-fi salongi konsultandi Henry Kari sõnul hulgi. "Kõik sõltub sellest, mida kuulata või vaadata tahetakse ning kui tundlik on inimene helikvaliteedi ja näidatava pildi suhtes," räägib ta.

"Tavainimesele sobiva kodukino või helisüsteemi saab komplekteerida ka kümne tuhande krooniga, tippkvaliteedi poole püüdleja võib aga kulutada kümneid ja sadu tuhandeid kroone, eriti kui tegemist on väga kuulsate brändidega," lisab ta.

Kari hinnangul on Eestis astutud sammuke muusikakeskuste ja odavate kodukinode juurest edasi ning järjest enam ostetakse ka kallimaid, eraldi plokkidest kokkusobitatavaid tooteid. "Ka siin on valik ääretult lai nii võimalustelt kui ka tootedisainilt. Kes eelistab klassikalist musta, kes noortepärast niklit või hoopis retrot, igaühe maitsele leidub midagi," selgitab ta.

Hinna kasvades kasvavad ka toodete tehnilised näitajad ja võimalused. "Näiteks võib paariteist tuhande krooni eest osta kodukino komplektile lisaks mööblisse paigaldatavad vibratsioonimoodulid, mis kannavad kogu rütmi näiteks diivani konstruktsiooni," räägib Kari. "Nii hakkab eriti põnevatel ja pingsatel momentidel seljatugi ärevalt ekraanil toimuvale kaasa elama."

Kari sõnul on kõigil kvaliteetsetel hi-fi kaubamärkidel on mudeleid nii tundlikuma kõrvaga kuulajale kui ka tavakasutajale. "Igaühele leidub midagi sobilikku, kas detailse ja dünaamilise helipildiga või lihtsalt hea väljanägemise ning meeldiva heliga," lausub ta.

"Selleks on meil kuulamistoad, üks seatud stereo ja teine kodukino proovimiseks. Mis kellelegi meeldib, selgub kuulamise-vaatamise käigus. Kaasa võib võtta ka oma lemmikmuusika, mille abil on võimalik saada ettekujutust tipptasemel helist."

Varakult peaks Kari arvates uut kodu ehitades tegema plaane audio- ja videotehnika ning kaabelduse paiknemise osas. "Väga hea, kui mõni idee on olemas juba ehitamise planeerimise alguses, et saaks vajaliku kaabelduse teha või hoopiski kõlarid seintesse-lagedesse integreerida, mis eeldab, et seina või lakke on võimalik kõlari tarvis teha 10-13 cm süvis," lisab ta.

Uude majja elutuba planeerides peaks Kari sõnul teadma, kuhu tuleb audio-video seadmestik, et sinna saaks veetud neli-viis voolukontakti, antennipesa, võrgukaabel digitelevisiooni tarvis.

Kodutehnika maaletooja Elmaks Hulgikaubanduse tegevdirektori Andres Laanisto sõnul tasuks poodi uut telerit valima minnes kõigepealt selgeks mõelda, milleks ja kuhu uut telerit vajatakse.

"Kineskooptelerite osatähtsus telerite müügis on kogu maailmas kordades vähenenud ja Eestiski moodustavad need marginaalse osa. See aga ei tähenda, et näiteks suvilasse või metsade keskel asuvasse taluhoonesse ei tasuks seda soetada," selgitab Laanisto. "Vastupidi - kehvapoolse telesignaali puhul on kineskoopteler otstarbekam ja soodsaim valik, kusjuures pikanäpumeestele pole see ka nii atraktiivne."

Lisaks tasuks Laanisto sõnul valikul eelistada tuntud kaubamärki kandvaid LCD-telereid, kuna nende investeeringud tootearendusse ja kvaliteeti on kordades suuremad ja hinnavahe tundmatu tootjaga ei olegi suur.

"Seda ohtu pole, et maksate rohkem vaid brändi tuntuse eest, tihe hinnakonkurents valitseb eelkõige just tuntud tootjate seas," lisab ta.

Samuti on Laanisto ütlust mööda kallimatel LCD-teleritel rohkem lisavõimalusi: menüüde kasutajasõbralikkus (nt esimesena Eestis on Sharpi uutel full HD teleritel eestikeelne menüü), pildiparandusfunktsioonide olemasolu, PCga ja teiste välisseadmetega mugavam ja kvaliteetsem ühendamise tugi, nauditavam helisüsteem ja korrektsem viimistlus.

"Lisaks veel eelised pildikvaliteedis, mõõtmetes, energiatarbimises, vastupidavuses, ohutuses, funktsionaalsuses (seinal maali asemel), lisavõimalustes jne," ütleb Laanisto

Tuntumateks LCD-telerite tootjateks on Laanisto sõnul Sharp, Samsung, Philips ja Sony. Sharp oli ka pioneer LCD-tehnoloogia väljatöötamisel ja arendamisel.

Vahetasin oma koduse kineskoopteleri hiljuti 41tollise LCD vastu. Ausalt öeldes oli sellise suurusega pildi vaatamine alul pisut harjumatu, tugevad värvid, arvuti LCD-ekraanile sarnanev pilt lähedalt vaadates. Varsti sai selgeks, et mida kaugemalt vaadata, seda paremaks pilt läheb, nii neljalt-viielt meetrilt on tulemus üpris nauditav.