Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maamaksuga ei mängita

    Küsimusele, kas otsustavalt tõsta maamaksu või see sootuks kaotada, on lihtne vastus: ei kumbagi! Mõlemal sammul oleks halvad tagajärjed nii loodusele kui kohaliku kogukonna arengule. Järsud muutused senises maamaksupoliitikas viiks meid säästva arengu teelt ära.
    Kõrge maamaks teeks maast olulise kommertsinvesteeringu, soosides võimalikult intensiivset ja suurekäibelist majandamist. Ükski väiketalunik ega väiksema metsakinnistu omanik ei suudaks kõrge maamaksu tingimustes tulutoovalt toimetada. Maa muutuks väiketootjale liiga kalliks. Selle tagajärjel liiguks maa taludelt ja peremetsaomanikelt põllumajanduslike suurtootjate ja metsafirmade kätte, linnade läheduses ja rannikul aga hoopis kinnisvaraarendajate kätte. Ka linnades soosiks see viimase kui lapi täisehitamist. Tagajärg oleks äärmiselt ebasobiv nii sotsiaalselt kui ka looduse mitmekesisuse säilitamise seisukohalt.
    Maamaksu oluline alandamine või täielik kaotamine soosiks maa koondumist üksikute suurmaaomanike kätte, kes oleksid võimelised investeerima n-ö igaks juhuks. Maa muutuks suuromanike jaoks liiga odavaks. Paradoksaalsel kombel võib maamaksu kaotamine mõjutada maaomandit sarnaselt selle tunduvale tõusule.
    Tähelepanuta ei tohi maamaksu kaotamise tagajärgedest rääkides jätta ka avaliku sektori tulu vähenemist. Kaoks ka maksuvabastusest tulenev eelis. Maamaksuvabastus on olnud taastatud Eesti Vabariigis üheks viisiks, millega riik vähemalt osaliselt kompenseerib omanikule nt looduskaitselistest piirangutest tulenevat tulupuudujääki: kui omanikul ei lubata ehitada, on loomulik, et maad ei maksustata samas ulatuses maaga, kuhu tohib ehitada. Kuigi maaomanikud kipuvad kurtma, et süsteem ei kata saamata jäänud tulu täielikult, on pool muna parem kui tühi koor. Senise süsteemi kadumisel tuleb riigil või omavalitsusel kõik piirangud täielikult kinni maksta. Seega tähendaks maamaksu kaotamine lisaks vähenevatele maksutuludele ka suuremaid kulutusi.
    Kõige õigem on jätkata senist mõõdukat maamaksu poliitikat. Kinnisvarabuumi jahtudes kaob ka vajadus elamumaa senisest kõrgemaks maksustamiseks. Pikemas perspektiivis tasuks ehk mõelda maksude suuremale diferentseerimisele: loodust rohkem koormav maakasutus peaks olema ka kõrgemalt maksustatud.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.