Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Märt Riistop tunneb puidu hingeelu

Tiina Kolk 03. detsember 2007, 00:00

Hariduselt on Riistop mehhaanikainsener, hingelt aga puidupropageerija. Kõik sai alguse Tallinna Polütehnilise Instituudi viimasel kursusel, kui toiduainetööstuse masinaid tudeerivale noormehele tehti ettepanek hakata puidutöötlemise seadmeid uurima.

Nimelt oli toonasel TPI-l plaanis avada vastav eriala ja neil polnud kusagilt lektoreid võtta. Paar aastat õppis Märt Riistop puidumasinaid ise, siis hakkas oma teadmisi üliõpilastele edasi andma.

"Nõnda möödus kümme aastat. Perestroika oli just alanud ja ma mõtlesin, et nüüd, kus olen need seadmed selgeks saanud, peaksin järele proovima, kuidas need tegelikult töötavad," muigab toonane õppejõud, kes seadis sammud EKEsse.

Tuntud ehitusfirmal oli siis plaanis luua metsamaterjali ülestöötamiseks moodne saeveski. Aga see mõte jäi mõtteks, sest EKE läks laiali ja tsentraliseeritud varumisest ei saanud enam juttugi olla ning siis lõid nad oma firma - Kehra Puutööstuse.

"Seal oli huvitav jälgida, kuidas sotsialismiaja inimeste arvates kapitalism välja pidi nägema ja kuidas turumajandus tegelikult toimib. Kogu aeg jäi ettevõtte tippjuhtkonda vähemaks ja praegu saab üks mees kõigega hakkama, mida me toona kolmekesi tegime," arutleb ta. "See näitab ilmekalt sedagi, et äri ja juhtimine on lihtsamaks läinud. Palju asju saab nüüd telefoni teel korda ajada, milleks siis pidi ise kohale sõitma."

Kehras oli Märt Riistop mitu aastat - algul arendusdirektor, hiljem tootmisdirektor. "Eks tol ajal olid kõik direktorid," muigab mees praegu.

Seejärel korraldas ta viis aastat tegevjuhina Tutermaal liimpuidu ja mõnda aega Paldiskis sõrmjätkatud liistude tootmist, kuid kui tema, sealse ettevõtte ainukese puidutöötlemise spetsialisti ettepanekuid üldse ei arvestatud, otsustas Riistop firmast lahkuda.

Oligi sobiv hetk, sest Eesti Metsatööstuse Liit otsis tegevjuhti ja Märt Riistop kandideeris. Samal ajal toimusid ka ümberkorraldused metsaametis ning Andres Talijärv sihtis sama tööposti. Metsatööstuse Liidu juhatus ei suutnud nende vahel valida ning langetas saalomonliku otsuse ja võttis mõlemad mehed tööle.

Nad olid juba varem arutanud, et peaks naabermaade eeskujul hakkama tõsisemalt puitu promoma. Nüüd ongi see Riisopi ülesanne.

Alul vaatas, mida teised selles vallas on teinud. Soomest kui maailma ühest juhtivast metsa- ja puidutöötlemise riigist tasub mõõtu võtta, sest nad on puidualases selgitustöös esirinnas. Kuni viimase ajani oli Eesti ainus endise idabloki maadest, kus tööstus reaalselt tegeles puidukasutuse edendamisega. Nüüd on ka lätlased ärganud ja hakanud puitu propageerima.

"Meil pole puit siiski kõige populaarsem ehitusmaterjal," tõdeb Riistop ja lisab, et midagi ei sünni päevapealt. Kui ehitajad on harjunud betoonmaju püstitama ja selle järgi oma tootmisvõimsused rajanud, oleks järsku tõusu puithoonete kerkimise osas naiivne oodata.

Riistopi hämmastavad puidu kohta levivad eksiarvamused. Kahtlemata puit mädaneb, kui ta viibib vahelduva niiskusega keskkonnas, aga seina sees olev puit ei peaks vett saama. Pidevalt vees seisev puit ei mädane ega kõdune samuti.

Sageli peetakse tülikaks ka välisfassaadide puhul laudise ülevärvimist. Aga kui vaadata Eesti linnade vanu puitasumeid, mis on üle elanud 50 aastat nõukogude võimu ehk pool sajandit hooldamatust, siis selle põhjal võib teha ainult ühe järelduse - puit on vastupidav ehitusmaterjal!

Tema sõnul on praegu Inglismaal valmimas üheksakordne massiivpuidust hoone, mille kõik kandvad elemendid on puidust. 5-6korruselise puitmaja rajamine poleks mingi probleem, põhimõtteliselt võiks pilvelõhkujagi puidust ehitada, aga see pole majanduslikult otstarbekas, nendib ta.

Puuinfo jagab mitmesuguseid valdkonnaga seonduvaid materjale, vahendab arhitektidele ja ehitajatele uudiseid laiast ilmast. Praeguseks on organisatsiooni koduleheküljel väljas 13 eesti keelde tõlgitud RT-kaarti.

"Soome Ehitusteabe Fondi kirjastus Rakennustieto OY kogub ja tutvustab ehitusinfot. Hea ehitustava on esitatud kokkuvõtlikel nn RT-kaartidel, mida levitatakse nii trükituina kui ka interneti kaudu. Kuna Eestis vastav kirjastus puudub, on needsamad RT-kaardid kasutusel ka meil," selgitab Riistop.

Märt Riistopi köidab puitarhitektuuri konkursi korraldamine. Algusest peale on nad seda vankrit koos Erik Konzega vedanud ja üle Eesti huvitavaid puitehitisi otsinud. Kui esimene konkurss hõlmas ajavahemikus 1997-2002 valminud hooneid, siis järgmistel on hindajate ülesandeks ühe aasta loomingu hindamine.

Parimate puitehitiste seas on Märt Riistopil palju lemmikuid: Aaviku elurajoon, Pühajärve veekeskus, Rakvere eragümnaasiumi algklasside hoone, eramu Kloostri Taga Metsas ja Kalda tänava majad Tabasalus. Muljetavaldav on liimpuidu kasutamine Viimsi keskkoolihoones.

Kuigi tänavuse konkursi tulemused on veel avalikustamata, liiguvad Märt Riistopi mõtted juba järgmise juures - kas kõik plaanitud majad saavad ikka õigeks ajaks valmis. "Mul on elus vedanud, ma pole kunagi pidanud kuiva ja igavat tööd tegema," ütleb ta jutu lõpetuseks.

Fotod: Arno Mikkor, Erik Konze ja Märt Riistop

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:40
Otsi:

Ava täpsem otsing