Tuulega elekter majja

Urmo Lehtveer 03. detsember 2007, 00:00

Energiahindade kasv on maailmas hakanud mõjutama kõike ning sunnib otsima alternatiivseid lahendusi. Sellepärast on hakatud rohkem investeerima väikeste tuulegeneraatorite tehnoloogiasse.

Ka Eestisse on jõudnud uue põlvkonna tuuleelektrijaamad, mille kasutamine ja paigaldamine on senisest olulisemalt lihtsam ning kiirem. Kõige väiksemate praegu kasutuses olevate tuulegeneraatorite tiiviku läbimõõt on umbes üks meeter ja suurim võimsus paarsada vatti.

Neid tuulegeneraatoreid kasutatakse purjekatel või suvemajades minimaalse elektrivajaduse rahuldamiseks. Ühekilovatise nimivõimsusega generaatori aastatoodang võib küündida väga heade tuuleolude korral 1500-2000 kWh-ni aastas.

Suuremate, näiteks 5 kW võimsusega tuulegeneraatorite aastatoodang ligineb 6000 Wh-le.

Tuulegeneraatori paigaldamist peaks kaaluma suvemajja või eramusse, mis asub saarel või asupaigas, kus elektrivõrk jääb kaugele. Sellisel juhul saab rajada sõltumatu elektrijaama, milles tuulegeneraatorile lisaks saab kasutada bensiinil või diislil töötavat varugeneraatorit ning päikesepaneele.

Kui hoonel on võrguühendus olemas, kuid soovitakse vähendada võrgust sisseostetava elektri kogust, saab paigaldada võrguga ühenduses oleva tuuleelektrijaama.

Kui aga majapidamises on häirivaid elektrikatkestusi, saab paigaldada kogu hoonele või ühele osale hoone elektrisüsteemist akupangal ja inverteril põhineva UPS-lahenduse, mis tagab elektrivarustuse katkestuste korral.

Tuulegeneraatori saab sellise lahenduse puhul panna laadima UPSi akupanka. Kui aga elektriliinide majani toomiseks on vaja teha eraldi investeering, võib oma generaatori paigaldamine olla teatud puhkudel odavam kui võrguga liitumine.

Tuulegeneraatori kasutuseks sobivaimad kohad on rannik ja saared. Sisemaal sobivad ka kõrgendikud ja lagedad alad. Tuulegeneraatoreid saab paigaldada ka mujale, kuid siis peab arvestama oluliselt väiksema tootlusega.

Uusi kergeid ning madala müratasemega tuulegeneraatoreid saab paigaldada ka hoonete külge ning kasutada linnades. Tuulegeneraator peaks olema paigaldatud vähemalt kolm meetrit kõrgemale, kui on lähimad objektid. Teiste kõrgete objektide lähedus ja rohkus tekitab piirkonnas tuulekeeriseid, mis vähendavad generaatori toodangut.

Mida kehvemad tuuletingimused, seda väiksem on tuulegeneraatori toodang. Näitena võib tuua, et 1 kW võimsusega Jaapani tuulegeneraator Airdolphin toodab 5 m/s puhuva tuulega 1300 kWh aastas, 4 m/s keskmise tuulega aga 700 kWh aastas. Vahe on tuntav.

Tuulegeneraatori valikul tuleks eelkõige lähtuda vajalikust energiakogusest.

Kogemus näitab, et kõigi oluliste vajaduste rahuldamiseks piisab ööpäevas 3 kWh elektrienergiast. Suuremate tarbijate puhul juba 10 kWh ööpäevas. Säästlike kodumasinate valikuga saab elektritarbimist ja sellega ka generaatori vajalikku võimsust oluliselt vähendada.

Sõltumatu lahenduse puhul laetakse tuuliku toodetav energia akupanka. Tuulegeneraatori ja akupanga vahel on kontroller, mis jälgib akupanga laadimist.

Akupanga suuruse määrab tuulegeneraatori võimsus ja see, mitme päeva tarbimisvaru soovitakse akupanka koguda.

Akupanga taha ühendatud inverter muudab alalisvoolu kõigile tavaseadmetele sobivaks 230 V vahelduvvooluks. Inverter jälgib ka seda, et akupank alla normi ei tühjeneks ja vajadusel käivitavad paremad inverterid varugeneraatori akupanga laadimiseks, kui tuulest väheks jääb.

Paljudele tuulegeneraatoritele antakse kuni viieaastane garantii ja üldjuhul on väikeste tuulegeneraatorite kasutusiga 20 aastat.

Tänapäeva väikegeneraatorid otsest hooldust, nagu õlitamine või mingite osade vahetamine, ei vaja. Peamine hooldus seisneb masti kinnituste ja elektrisüsteemi ühenduste regulaarses kontrollis.

Kui vahetus läheduses on naabreid, on hea tuuliku püstitamisel ka nendega konsulteerida. Omavalitsusest tasub taotleda väikerajatise püstitamise luba, vald võib soovida ka kooskõlastamist looduskaitse ametkondadega, kui maja asub kaitstaval alal.

Väiketuulikute püstitamine on praegu seadusandluses üheselt reguleerimata. Tihti kantakse väikegeneraatoritele üle suurte, mitmekümne meetri pikkuste tiibade ja kuni 100 m kõrguste tuulikutega seotud hirmud ja eelhoiakud, seetõttu on kasulik vastavatele ametnikele anda piisavalt informatsiooni tuuliku mõõtude ja muude tehniliste näitajate kohta.

On ilmne, et paarimeetrise läbimõõduga tuulegeneraator ei kujuta loodusele oluliselt suuremat ohtu kui majade külge massiliselt kinnitatud taevakanaleid edastavad nn satipannid.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:40
Otsi:

Ava täpsem otsing