Parlamendivalimised venepäraselt

Maal Peipsi järve taga, kust Eesti kohale tõuseb päike, toimusid nädalavahetusel parlamendivalimised. Üllatusi ei olnud, kõik toimus nii, nagu ennustati. Õigupoolest kõheldigi vaid kahe ennustuse vahel: kas riigi senisel valitsejal Vladimir Vladimirovitš Putinil läheb hästi või veel paremini.

Läks hästi: tema partei Ühtne Venemaa võttis omaks 64,1% häältest. Teisele kohale jäid kommunistid (11,6%), kolmandale Žirinovski liberaaldemokraadid (8,2%) ja neljandale Õiglane Venemaa (7,8%). Ülejäänud piiluvad nukralt Riigiduuma seitsmeprotsendise lävepaku taga, Kremli saalidesse neid ei lasta.

Vägisi tuli meelde lapsepõlves loetud bõliina ja seda illustreerinud Viktor Vasnetsovi maal. Vene vägilane seisab ristteel kivi ees, kuhu on kirjutatud umbes nii: "Lähed vasemale - kaotad hobuse, lähed paremale - kaotad elu, lähed otse - jõuad helgesse tulevikku Isamaa Isa juhtimisel." Valimised vene moodi, tükike rahvuslikku eripära.

Äripäev soovitab siiski hoiduda ühtviisi nii paanikast kui ka eufooriast. Börsile ja turgudele on stabiilsus hea, kindlasti eelistavad investorid ennustatavust muutlikkusele. Samas oli suur osa investeerijaist ka 1934. aasta Saksamaal oma investeeringutega rahul: majandus edenes ning riiki juhtis parimais aastais energiline mees, kes edendas tööstust ja andis majanduskasvule tiivad. Mida paremat võiks veel tahta?

Ent kui kõik on niigi kindel, milleks siis viimaste kuude paaniline tegutsemine? Milleks ajada laiali opositsiooni demonstratsioone, milleks vahistada aktiviste, milleks korraldada laimukampaaniaid? Milleks kirjutada enda nimele vaid 64,1% rahva armastusest?

Esiteks ei tunne salapolitseinike valitsus end veel sama kindlalt kui nõukogude ajal. Arvamusküsitlusi muutes ei muudeta veel tegelikkust. Teiseks tundub 64% muus maailmas usutavam kui 99%.

Välisinvestorite usaldusindeks (Vene börsiindeks RTS) liikus eile küll kerges miinuses koos maailma aktsiaturgudega. Võib siiski loota, et see peagi tõusma hakkab - kui mitte parlamendi-, siis neile järgnevate presidendivalimiste järel. Praeguseks ei usu naljalt keegi, et Putin võimust loobuks. Küsimus on pigem selles, kuidas ta selle endale kätte tuua laseb: Monomahhi mütsi varjus, Stalini pildiga kuldkandikul või Ilfi ja Petrovi stiilis sinise äärega portselantaldrikul?

Kui ootame, küll näeme. Venemaal toimuvat Eesti kuigivõrd mõjutada ei suuda, kuid me ei tohi seda ka ignoreerida.

1938. aastal valis ajakiri Time ülal kirjeldatud Saksa riigitegelase aasta inimeseks. 1939. aastal sai sama au osaliseks ta Vene kolleeg ja lepingupartner. Aastakümneid pole ükski sakslane seda kuulsust võitnud. Kas 2008. aastal saabub taas venelase kord?

Autor: ÄP