Uus moeteenus: tellin endale 'lutikatõrje'

"Eestlased arvavad, et kõik, mida nad telerist vaatavad, toimub kusagil kaugel ja nendesse ei puutu. See pole nii, me oleme ka osa sellest maailmast," räägib varsti "lutikatõrjega" alustav osaühingu Innostorm omanik Heikki Voor-Voort.

Mees, kelle praeguseks põhitegevuseks on kadunud inimeste ja autode otsimine ja sugulastele-omanikele tagasitoimetamine, tegi hiljuti umbes 130 000kroonise väljamineku pealtkuulamisaparaate avastava seadme tarvis.

Mehe sõnul on tegemist tipptasemel vidinaga, kuigi ägedamate hind võib ka 600 000 kroonini ulatuda.

Tõuke ostu sooritamiseks andsid Soomes eradetektiivilitsentsi saanud Voor-Voortile pidevad telefonikõned, kus teenust küsiti.

"Ärimehed, riigiasutused, suured ehitusfirmad, pangad," loetleb ta huvitatuid, kuid jätab muu avameelsuse juures detailidesse laskumata - tegemist on siiski delikaatse teemaga.

"Trend on tekkinud lindistada. Niikaua, kui räägime, kuidas su naine elab, ei lindista sind keegi. Aga kohe, kui jutt rahaasjadele läheb, on raudpolt," lisab Voor-Voort. Teenuse vastu on tema sõnul hakatud huvi tundma viimase kolme aasta jooksul ehk ajal, mille sisse mahuvad nii pronkssõduri teisaldamine kui ka maadevahetusskandaal.

Samas pole tegemist teab mis odava asjaga. Kui Voor-Voort hakkab teenuse eest küsima umbes 60 krooni ruutmeetri kohta ilma käibemaksuta ehk umbes poole sellest, mida plaatija tänapäeval teenib, siis juba pikemat aega pealtkuulamisprobleemide lahendamisega tegeleva Markus Vip Security tariif on 120-250 krooni ruutmeetri kohta. Käibemaks loomulikult otsa.

Nii teenib klientide olemasolul seadme soetamismaksumuse kiirelt tasa ning mõnusa kasumi otsagi.

"Me kasutame väga paljusid spetsiaalseid seadmeid ja arvutiprogramme. Samuti kasutame spetsiaalset taktikat, töökogemust ja loogikat," märgib Markus Vip Security juht Sergei Kustov, kes kinnitab, et viimase aasta jooksul on teenust rohkem küsitud.

Kuigi ettevõtjad ise pole asjast varmad rääkima ning nii mõndagi ajab pealtkuulamisseadmete avastamise teema naerma, on ka neid, kes teenust kasutavad.

"On tehtud sellist tõrjet küll. See on standardne ettevõtmine," märgib Hansapanga juhatuse esimees Erkki Raasuke. Pikalt pangajuht asjast mõistagi rääkida ei taha, kuid kinnitab "lutikatõrje" vajalikkust delikaatsete kliendiandmete ja pangasaladuste käsitlemisega.

Veel on nõus Raasuke rääkima, et kontoriruumid vaadatakse üle regulaarselt, kuid mis ajavahemikul ning kas teenus ostetakse sisse või on pangal endal avastamiseks vajalikud masinad, ta ei ütle.

Endine turvaärimees Urmas Sõõrumaa räägib, et vajalikud pealtkuulamist häirivad seadmed on tal olemas olnud juba 15 aastat ning ühtegi firma kontorit ilma nendeta tal pole.

"Mulle pole vaja neid toppida," sõnab Sõõrumaa salakaameraid ja kuuldeseadmeid silmas pidades.

"See pole suur kulu ja teiseks kuulub normaalse elustiili juurde," põhjendab ta end mitte liigse paranoia, vaid vajalikkusega.

Samas avalikustab kinnisvaraarendaja, et parim tõrje on oma käitumismalli korrigeerimine - nii pole kellelgi su jälgimiseks vajadust.

Ärimeeste seast leiab neidki, kes on veendunud, et neil hoitakse silma peal, kuid ei võta selleks midagi ette.

"Mis sa arvad, kas mind on pealt kuulatud või ei ole?" esitab ehitusfirma Rand ja Tuulberg juht ja omanik Aivar Tuulberg retoorilise küsimuse.

Pärimise peale, miks siis kahtlust kontrollitud pole, väidab mees, et "targad inimesed" ütlesid, et niikuinii kõike üles ei leita.

"Kui tahetakse uurida, mis siis ikka, las uurivad. Muidu aga ei teagi tegelikult, mida minult teada oleks. Ainuke asi oleks teada saada, mis hinnaga me riigihangetel osaleme," mõtiskleb ta.

Tihti Venemaal äri ajav Hillar Teder märgib aga, et on veendunud, et tedagi naaberriigi äridega seoses jälgitud on, kuid pole tõrjet tellinud.

Sillamäe Sadama omanik Tiit Vähi märgib jällegi kenasti, et on taolise moehaiguse jaoks liiga vana.

Enda võimaliku pealtkuulamise kohta ei tahtnud kommentaari anda Merko juht ja omanik Toomas Annus, kes varem on Äripäevale rääkinud kahtlustest, et teda jälgitakse ja kuulatakse pealt.

Peaminister Andrus Ansipi büroo ei soovinud samuti sel teemal rääkida, viidates julgeolekuküsimustele.

Keskkriminaalpolitseil on tõepoolest vahendeid, mis suudavad tuvastada pealtkuulamisaparaate. Ametlikke avaldusi selle kohta, kas üht või teist inimest pealt kuulatakse, ei ole keskkriminaalpolitseile vähemalt viimaste aastate jooksul esitatud. Küll aga on tulnud mõni üksik e-kiri, mis on segase sisuga ning saatja ei ole identifitseeritav. Tavapäraselt on sellistes e-kirjades küsitud, kas inimeste pealtkuulamine on üldse võimalik ja kuidas seda tehakse.

Rahustuseks kõikidele inimestele ütlen, et jälitusasutuste teostatav pealtkuulamine toimub vaid kriminaalmenetluse raames ning kohtu loal.

Igasugune pealtkuulamine, mida ei tee jälitus- või julgeolekuasutus, on ebaseaduslik ja kriminaalkorras karistatav.

Ei tea tõepoolest, kas meie liikmeid on pealt kuulatud. Seda teab ehk kaitsepolitsei tsiviilkontrolli komisjon. Samas, kui vaadata, mis ajakirjanduses kirjutatud on, siis tundub, et on kuulatud.

Mõtet, et sellist teenust kasutada, pole veel tulnud. Me ei ole seda ka arutanud. Kes väga pealt kuulata tahab, eks see ka kuulab.

Autor: Gert D. Hankewitz