Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eetiline või paranoiline Eesti?
Luul, jälitusseadmete otsimisteenuse ostjaskonna laienemist huvitatud firmade levitatavad legendid või esireformisti Andrus Ansipi valitsuse valitud vitsahirmu taktika? Küllap toidab ärimeeste, riigiametnike ja poliitikute seas levivat "lutikahirmu" kokteil kõigist neist kolmest. Kui suure osa taju hägustavast joogist iga komponent moodustab, on raske kindlaks teha, kuid üks on selge - teatab valitsus oma "panuse" suuruse, lahjeneb ka kahe ülejäänu mõju.
Kui mitte Ansipi, siis justiitsminister Rein Langi ja siseminister Jüri Pihli peaks Äripäeva eilne artikkel uue moeteenuse, "lutikatõrje" ehk pealtkuulamisseadmete otsimise kasvavast populaarsusest küll mõtlema panema, kuidas salajälitamise hirme pisendada. Äripäeva meelest ei tee selline trend ühiskonnale miskitpidi au.
Ebameeldivaim ongi see, et järjekordne hirmulugu - kahtlused, et inimesi salaja jälgitakse ja kuulatakse pealt - on hakanud levima ajal, mil Eestit juhib senine liberaalseim valitsus. Ei tahaks, et ilusad sõnad inimeste suuremast otsustusõigusest ja isikuvabaduste kaitsest osutuvad vaid kaugusse hajuvaks trummipõrinaks.
Salajälgimise hirmu võib muidugi olla lihtsalt tekitanud see, et viimasel ajal on järjepanu ilmsiks tulnud mitmeid altkäemaksuandmisi. Keskkriminaalpolitsei kinnitas eilses lehes, et pealtkuulamine toimub vaid kriminaalmenetluse raames ja kohtu loal ning pahatahtlikkuse eest kaitseb inimest seadus.
Kuid eilse leheloo põhjal otsustades ei pea ärimehed seadust piisavaks kaitseks, näiteks kinnisvaraärimees Urmas Sõõrumaa on end igasuguse jälitamistegevuse vastu "hambuni relvastanud". On neid, kes võtavad kohtumistel mobiiltelefonidel akud tagant, kartes vestluste salvestamist. Räägitakse konkreetsetest inimestest, keda uurimisorganid on teiste hirmutamiseks plaaninud 48 tunniks arestikambrisse panna...
Vitsahirmuks piisab käeraudades ärimehest Äripäeva esikaanel, see paistab pigem viilikirjamise tulemusena. Siin tuleb justiits- ja siseministreil otsida vastust oma struktuuride tööstiilist - ka ühest aluseta arestist piisab usalduse kadumisest korrakaitseorganite vastu.
Kui on kahtlus, tuleb uurida. Kui on tegu, järgnegu süüdistus. Ja konkreetne vastutus kohtu kaudu. Ebaselgus - nagu valitseb maadevahetusskandaali ümber - ainult tekitab uusi legende ja süvendab "lutikahirmu". Polegi siis midagi imestada, kui äriliider hommikul oma kabinetti sisenedes tervitab suitsuandurit ning palub kaamera käivitada. Ja eetilisema ühiskonna asemel saame tulemuseks paranoilise.
Autor: ÄP