Hoius lööb rahaturufondi

Tähtajaliste hoiuste intressitõus on seljatanud hiljuti rahaturufondide ehk likviidsusfondide tulususe.

Rahaturufondide aastane tootlus kippus jääma kolme-nelja protsendi vahemiku. Samas, isegi ühe kuu kestvusega tähtajalise kroonihoiuse tootlus oli 4,1-5 protsenti, olenevalt pangast (aasta hoiuse tootlus 4,2-5,7 protsenti). Rahaturufondidel ja võlakirjafondidel kulub aega, kuni portfell vahetub võlakirjade lunastamise ja hoiuste lõppemise näol, enne kui tulusus märkimisväärselt kerkiks. Alternatiiviks on see, kui fond müüb võlakirju ning soetab kõrgema tootlusega pabereid asemele. Ka siis, kui fondi tabab massiivne raha sissevool, saab fondijuht osta kõrgemat tootlust pakkuvaid võlakirju või teha paremat tulusust pakkuvaid hoiuseid.

Rahaturufondid, mis sobivad ettevõtete rahajuhtimiseks paremini kui erainvestoritele, on erineva kestvuse ja eri vääringus võlakirjade ja hoiuste kogum ehk hajutatud portfell. Sellise portfelli kokkupanek tavainvestorile oleks liiga kallis ning nõuaks suuri rahasummasid, et saavutada hajutatus. Lisaks jääb ka investoril teadmistest vajaka, millistest võlapaberitest hoiduda ning kuidas vähendada tõusvate intresside mõju võlakirjadele.

Rahaturufondide suur eelis on see, et kui ei ole teada, millal läheb lähiajal raha tarvis, saab fondiosakutest raha kiiresti käte. Seetõttu loetakse neid fonde peaaegu sama likviidseteks kui raha. Hoius on katkestamistingimustelt palju paindumatum, osades pankades suisa võimatu.

Kui aga säästja teab tõusvate intresside tingimustes kindlasti, et tal raha niipea tarvis ei lähe (kuu aega, aasta vms), siis on soodsam teha tavaline hoius, valides pank, mis pakub kõrgemat intressi. Kui on oodata, et intressid pika aja jooksul veel kõvasti tõusevad, võib näiteks teha lühemaid hoiuseid, eeldades, et hoiuse lõppedes saab üha kõrgema intressiga uue hoiuse teha.

Kui aga intressid on juba mõnda aega kõrgel ning on oodata nende langust, on tõenäoliselt fondides juba osa vanapaberit lõppenud ning asemele võetud kõrgemat tootlust pakkuvad võlakirjad ja hoiused. Seda näeb fondiraportitest, kus on välja toodud fondis olevad võlakirjad ja hoiused emitentide ning lõputähtaja lõikes. Langevate intresside juures võib muutuda rahaturufond hoiusest atraktiivsemaks.

Kui intressid on liiga madalad, saab teha investeerimishoiust, kus tulevast tootlust pole teada, kuna see sõltub alusvara (mõni aktsiaindeks, aktsiate kogum, kulla hind, valuutakursid) muutumisest.

Üldiselt kestavad seda laadi hoiused kaks-kolm aastat, kuid on ka lühemaid. Võib loota, et need löövad inflatsiooni.