Kai-Riin Meri enesekindel must, väikese kiiksuga

Kai-Riin Meri mõjub oma rühika, aristokraatliku hoiaku, tumepruuni poisipea ja konkreetse rõivajoonega suveräänselt ja enesekindlalt. Kuulsa Meride dünastia ühe väärika esindaja põhimõte on, et see, mis kandjal seljas, peab meeldima ennekõike talle endale, ning see, mis arvavad teised, ei ole nii oluline. Proua Meri on oma välimuse suhtes väga nõudlik, tema riidekappi jõuavad vaid väga valitud riided. Aga kui need kord juba on seal, siis jäävad nad sinna kindlasti kauemaks kui üheks hooajaks, mõnel juhul koguni aastakümneiks.

Kai-Riin Meri stiili juured ulatuvad naisliini pidi mitmeid põlvkondi tagasi. Omal ajal maalt linna kolinud vanaema oli hea maitsega ja oskas hästi õmmelda. Apteekrist ema kasutas vana eestiaegse õmbleja teenuseid, kes teiste hulgas ka tütar Kai-Riinile maitsekaid kleite tegi.

Ema ja tädi olid väärikad daamid, nende pärandusena on Kai-Riini kapis stiilsed 60ndatest pärit mantlid. Üks ruuduline poolmantel ja klassikaline trench coat on lemmikud, mida võib tänagi tema seljas näha. Suurepärase töötlusega, heast materjalist ja hästi hoitud mantlid tunduvad tänagi kui uued.

Kai-Riin Meri tunnistab, et ega ta naljalt midagi ära viska. On ju moel hea omadus teatud aja jooksul uuesti korduda, ja siis saab vanad uued riided jälle välja tuua. Tõsi, neil vanadel rõivaesemetel ei pruugi olla kõiki tänapäeva lisandusi, aga just see teebki vanad riided huvitavaks ja omamoodi eriliseks.

"Need annavad võimaluse massist eristuda: see just ongi kihvt, et pole päris sama," arvab Kai-Riin. Ta ei tunne sugugi muret selle üle, mida keegi teine tema julgelt vanamoodsast rõivavalikust mõtleb. "See olen ju mina!" on argument, mis tulemuse juures määravaks saab.

Kai-Riin ise hindab oma stiili juures kõige rohkem originaalsust ja kombineerimisoskust. Mitte sugugi kõik rõivad ei tule aga moekunstniku juurest või esiemade riidekapist. Kai-Riin usub, et toetada tuleb ka head tööd tegevat Eesti rõivatööstust ning ostab meeleldi näiteks Mosaici, PTA ja Ivo Nikkolo kaubamärgiga tooteid. Oluline on vaid, et uus ese talle tõeliselt sobiks. Tuntud ekspresidendi pojanaine räägib, et kõnnib tihti näiteks läbi Viru keskuse riidepoodide ja nii mõnigi kord jääb pilk mõnele esemele pidama. Aga tihti on nii, et kui riidepuul väga huvitavana tundunud eset selga proovida ja peeglist justkui võõras inimene vastu vaatab, jääb see rõivaese ostmata. Üheks hooajaks rõivaid osta on Kai-Riini sõnul täielik energia ja raha raiskamine. Siiski ka kiirmoe kettide rõivavaliku hulgast võib leida hea hinna ja kesvama tegumoega riideid.

Selle vastu, et vastutulijal sama rõivaese seljas on, mis kohaliku tootja puhul kergelt juhtuda võib, on Kai-Riinil oma nipp: riie tuleb muuta väikeste muutuste abil isikupäraseks. Nii näiteks sai PTA hall jakk endale uued sametnööbid ja sametpaelast kandid, samuti muutis ta ise pisut jaki taskujoont. Või siis üks Montoni lihtne must kleit, millele lisatud sametdetailid ja pärlid selle eriliseks muutsid.

Kai-Riin tahaks, et tal oleks rohkem aega mõelda ja plaanida, et teeks näiteks enne hooaja algust nimekirja, millega garderoobi täiendada. Seni on siiski rõivaste ostmine jäänud rohkem juhuseks, näiteks välismaal käies. Viimane hea leid oli Pariisist ostetud must sügisjakk. Hea koht, kust osta lihtsaid lisandeid, on H&Mi poed Stockholmis, kus ta tihti komandeeringus käib ja kus see pood lihtsalt tee peale jääb. Klassikalised džemprid jaki alla või pluusi peale leiab ta tihtipeale just sealt.

Kuigi Kai-Riini garderoobis on ülekaalus mustad ja valged riided, satub sinna sisse ka rohelist, erksat punast ja lillat. Juba enne Ühispanga SEBks muutumist oli tal kapis üks kärtsroheline jope, mis nüüd sobib nagu tellitult panga korporatiivse rohelisega.

"Must ongi ses mõttes hea, et selle juurde annab lisada erksavärvilisi detaile," tunnistab Kai-Riin. Tagasihoidlikke beeže ja pruune toone satub tema rõivakappi harva ja ainus värv, mida seal pärast lapsepõlve pole olnud, on kollane.

Kai-Riin arvab, et ei ole sugugi hea, kui riideid on liiga palju, sest see teeb kombineerimise keeruliseks. Lihtsam on proovida väheste asjadega erinev välja näha. "Hea lahenduse annavad tihti näiteks lihtsad mustad püksid, millele lisada mõni ootamatu pluus," reedab naine ühe nõksu, kuidas samade riietega värske välja näha. Samuti püüab ta vältida terve komplekti ostmist, pigem valida sellest ainult mõne osa. Sama põhimõte kehtib ka päris piduliku garderoobi kohta.

Kai-Riin ütleb, et ta ei üritagi vastuvõttudeks-ballideks alati uusi riideid muretseda. Nii käis ta aastaid vastuvõttudel ühe ja sama hallitriibulise seelikuga, millele Zoja Järg igal aastal uue jaki peale tegi ja nii oligi komplekt nagu uus.

Ka suurt õhtukleitide varu pole endale mõtet soetada, Kai-Riin on muuseas tähele pannud, et isegi maailma väga mõjukad naised kannavad pidulikel üritustel samu riideid mitmeid kordi.

Ehteid Kai-Riin endale tavaliselt ei osta. Enamasti on tegemist kas kingitud või päritud perekonnaehetega. Eriti kallis on talle vanaisa laulatussõrmusest tehtud suur sinise kiviga sõrmus ja üks türkiiside ning pärlitega vanaema sõrmus, mis Tallinna pommitamise ajal maha põlenud perekonna elumaja alt hiljem tuhast välja kaevati. Suguvõsas on kombeks, et ema kingib ehteid tütrele ja see omakorda edasi oma tütrele. Nii kannab ühte ja sama ehet mitu põlvkonda.

Kuna Kai-Riinile sobib hästi poisipea, siis tuleb olla ettevaatlik, et mitte liiga mehelik välja paista. Riietuse juurde kuuluvad alati ehted ja peened kingad. Aastaid armastas Kai-Riin kanda naiselikke ülikõrge kontsaga jalanõusid. Neist loobus ta aga pärast seda, kui kuulis kolleegidelt, millised hirmsad selja- ja põlvehädad tikk-kontsade kandmisest tulla võivad.

Kai-Riin Meri ei usu, et riietus pangas peab tingimata ülirange olema. Konservatiivset kostüümi võib täiendada mõni ehe, sall või õlasall. "Ja miks mitte ka põlvpüksid ja nende juurde käivad vahvad roosidega sukad! Need teevad riietuse tunduvalt pehmemaks, ja koosoleku laua tagant paistab ju niikuinii ainult jakk," tähendab Kai-Riin kelmikalt.

Kui aga saaks päris vabalt riideid valida, käiks Kai-Riin hoopis ringi šoti farmistiilis, mis on üks tema suuri lemmikuid. "Kummikud, kalossi moodi kihvtilt jubedad kingad, sametist pintsakud, tepitud ja õliriidest joped, villased kampsunid," loetleb naine vaimustusega.

Ja vähemalt kummikud ja vihmakeep on tema garderoobis ka juba praegu olemas. Kai-Riin ise usub, et mine tea, äkki saabki temast kunagi aastate pärast oma ajast suurema osa vabas õhus veetev vanadaam!

Fotod: Erik Prozes