Kuhu liiguvad telesaadete miljonid

Martin Hanson 05. detsember 2007, 00:00

Saate telekanalile müümise süsteem on lihtne: saate tootja pakub toodangu mõnele kanalile ning hind otsustatakse saate tootmiseks kulutatud summa pealt, millele lisatakse tootja kasumiprotsent. Viimane pole asjaosaliste kinnitusel väga suur. Mis aga saatega edasi tehakse, kui palju sellega teenitakse ja mis hinnaga sinna reklaami müüakse, on juba telekanali asi.

Müügisummasid ega tootjafirma ja telekanali võimalikke kasumeid ükski osapool ei avalikusta. Eesti suurima teleproduktsioonifirma BEC juht Raivo Suviste väidab, et saadete müügilepingutes on klausel, mis keelab ühegi numbri avalikustamise. Alatiseks.

"Ega ükski kanal ega tootjafirma ei taha öelda teistele rahasummat, mida ta ühe või teise saate eest saab. Mitte mingil juhul ei saa ma näiteks avaldada, mis on tantsusaate ühe hooaja eelarve," sõnab Suviste.

Suviste sõnul on kindlasti kasumlikum teha konveiermeetodil jutusaadet, kuna kulud on väiksed ja kanalid maksavad samasugust raha kui telelavastuste või telemängude puhul. "Hinnakäärid on väga väikesed," sõnab Suviste.

Suviste lisab, et ajakirjanduses avaldatud numbrid saadetele kulutatud summade ja näitlejate, saatejuhtide palkade kohta on bluff. "Iga näitleja teeb oma lepingud konfidentsiaalselt. Neid numbreid aluseks võttes tõde arvutada ei saa," sõnab Suviste.

Produktsioonikompanii Filmimees juhi Raivo Lugima sõnul sõltub saate kasumlikkus väga paljudest asjaoludest. "Olgugi et produktsioonifirmad pakuvad saateid või saateideid kanalitele, kes need siis ära ostavad, korjab kreemi siiski kanal," leiab Lugima, kelle sõnul ei ole saate müügihinna aluseks tulevane edu, reklaamiraha ega sponsorid.

Telekanal maksab saate eest suhteliselt kindla summa ning tagantjärele ei maksta midagi, isegi kui saatest saab hitt ning vaatajanumbrid tõstavad reklaami hinda.

Suviste lisab, et "Tantsud tähtedega", mis on tõenäoliselt kalleim saade Eestis, ei ole kanalile kasumlik, sest kulud on suured, kuid reklaami hinda saab vaid kindla piirini tõsta. "Kui palju kanal saatest reklaamituluna välja imeb, ei oska mina kommenteerida," sõnab Suviste.

"Produktsioonifirma on tehas, millelt siis kanal toote vahendajana edasi müüb, sealjuures enamasti oma väljaminekut reklaamist kordades kattes," nõustub ka Lugima.

"Võsareporteri" ja "Trikimehe" tootja Osakond juhatuse liige, režissöör Kalle Käesel sõnab, et saate kulud võivad väga suurel määral erineda. "Kulu sõltub "Trikimehe" puhul triki keerukusest ja "Võsareporteri" puhul võttepäevade hulgast väljaspool Tallinna," sõnab Käesel.

Eesti telemänguguru Teet Margna ega ka kaubamärgi Ruut taha koonduvad produtsendid ei soovinud teemat konfidentsiaalsusele viidates kommenteerida.

Ärisaladusele viidates telekanalid ühtegi numbrit ei avalda, kindel on aga see, et 200 000 vaatajaga "Talendijahi" reklaam on kordades kallim kui näiteks hommikul eetris oleval 25 000 vaatajaga "Kodustuudiol".

Kanal 2 programmidirektor Olle Mirme sõnab, et telereklaami hinda mõjutab kõige otsesemalt saate vaadatavus.

"Vaadatavus on see, mida on võimalik müüa. Alguses on see vaatajanumber ennustuslik ja hiljem realistlikum," sõnab Mirme.

Mirme ei maini kumbagi osapoolt kui eelisseisus olevat, kuid leiab, et kui rääkida riskidest, siis telekanalid võtavad enda kanda suurema võimaluse saatega läbi kukkuda. Samas on telekanalil võimalus saateid valida, neid programmis paigutada ja reklaamida.

"Sellest tulenevalt ei ole meil ka suuri läbikukkumisi olnud. Kogu Kanal 2 pooleteiseaastase liidripositsiooni jooksul on tehtud õigeid valikuid. Lisaks on olnud õnne ja samuti on turusituatsioon meie poolel olnud," mainib Mirme tagasihoidlikult.

TV3 juht Toomas Vara sõnab samuti, et saadetega seotud riski kannavad telekanalid, kes enamasti ostavad saated pimesi, kuna pilootosade tootmine ei ole Eestis kuigi levinud.

"Kanal on see, kes võidab või kaotab. Eelmisel aastal lõpetasime saateid poole hooaja pealt. Üldiselt ei oleks ma nõus väitega, et kanalid koore riisuvad. Vaadake tootjate rentaablusi ja siis öelge, kes rohkem teenib," sõnab Vara.

Vara lisab, et see kulunumber, mille saate tootja kanalile ütleb, ei pruugi päris õige olla ning tegelikku rentaablust, kui palju tootja teenib, ei oska tema öelda.

"Reklaamiga on meil aga nii, et ei saa öelda ei saate ega päeva raames reklaamikasumit. Meil on pikad lepingud reklaamiostjatega ning hinnad olenevad ajatsoonist, mitte niivõrd saatest, kus reklaami näidatakse," sõnab Vara.

Tootja kasum oleneb sellest, kui hea kaupleja ta on, ning kanali kasum sellest, kui kallilt saab reklaami müüa ning kui palju on vaatajaid, selgitab Vara.

Kauplemisele viitab ka tõik, et kui esimese telekanaliga ei saada kokkuleppele, koputatakse järgmise uksele. "Paljud projektid on Eestis ka tegemata jäänud, kuna tootjaga ei ole summades kokkuleppele saadud," sõnab Vara.

ETV maksab pakutud saadete eest samade kriteeriumite alusel kui erakanalid, näiteks BECi toodetud "Ohtlik lend" oleks produtsent Raivo Suviste sõnul maksnud ka teistele kanalitele sama palju.

"Kanali olemusest - kas avalik-õiguslik või erakanal - ei sõltu hinna kalkuleerimisel midagi," kommenteerib Suviste.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:13
Otsi:

Ava täpsem otsing