Kuhu liigud, Venemaa aktsiaturg?

"Üllatusi, eriti negatiivseid, ei ootaks, sest kõik jääb nii, nagu oli," kommenteeris Venemaa Aktsiafondi ja Kesk-Aasia Aktsiafondi fondijuht Jelena Fedotova valimistulemuste edasist mõju Venemaa aktsiaturule. "See oli oodatud tulemus, et võidab partei, kes oli võimul kaheksa aastat ning keda esindas tänane president Vladimir Putin. See pani ka turud rahulikku seisu."

"Venemaa areneb väga kiiresti, ning meie seisukoht sinna investeerides pärast valimisi ei muutu," kinnitas Fedotova. Kuni presidendivalimisteni on Fedotova sõnul ka aktsiaturgude jaoks närviline periood, mis tähendab, et Venemaa aktsiaturg käitub volatiilselt. "Ootame märtsikuuni, kuni kuulutatakse välja uus president. Küll aga on turu potentsiaal väga kõrge ning seega ootame head ja positiivset järgmist aastat," rääkis Fedotova tulevikust optimistlikult.

"Aktsiaturu osas on Vene valitsus pigem olnud isegi soosival seisukohal, näiteks meenub mulle Putini lubadus aktsiaturgu toetada," ütles LHV veebitoodete juht Alo Vallikivi küsimuse peale, kas uus valitsus võiks kuidagi mingit mõju avaldada Venemaa aktsiaturu liikumistele. Vallikivi toonitas, et Venemaa duumavalimised Vene aktsiaturule olulist mõju ei avalda, sest tegemist on presidentaalse riigiga ning seepärast on tunduvalt suurema kaaluga presidendivalimised.

Suure idanaabri aktsiaturg on Vallikivi sõnul eurodes arvestades sellel aastal üsna nõrgalt tõusnud, suuremad indeksid on liikunud 4-5 protsenti, mis varasemate kahekohaliste kasvunumbrite kõrval on väga tagasihoidlik tulemus. Vallikivi oli siiski positiivselt meelestatud. "Tugev majanduskasv ning toorainete hinnatõus annavad aktsiaturule hea võimaluse tõusuks," oli Vallikivi veendunud.

Vallikivi möönis, et poliitilise riskiga peab loomulikult arvestama ning presidendivalimised ja võimu valutu üleminek on aktsiaturule väga kriitilised küsimused. "Samas ollakse eri "analüüsimajades" valutus üleminekus üha rohkem veendunud ning seetõttu on tihti soovitatud positsioone juba enne presidendivalimisi sisse võtta," püüdis Vallikivi nõu anda.

Sampo Panga portfellihalduse valdkonna juht Peeter Luikmel uskus samuti, et parlamendivalimised ei too Venemaal kaasa suuri muudatusi. Luikmeli hinnangul on üsna ebatõenäoline, et presidendivalimiste tulemused riigiduuma valimistest oluliselt erineksid. "Seega vormistatakse järgmiseks Venemaa presidendiks ilmselt Putini koopia, kes võib-olla loovutab oma positsiooni hiljem originaalile," leidis Luikmel.

Luikmel märkis ära, et naftatuludest rikastunud Venemaa ei pea tänasel päeval enam väliskapitali nii-öelda võrgutama, mis võib suurendada Venemaa iseteadlikkust välisinvestoritega suhtlemisel. "Samas võimaldavad kõrged nafta- ning maksutulud Venemaal ilmselt lähiajal säilitada konstruktiivset sõbralikkust erakapitali suhtes," tõdes Luikmel.

Juba enne duumavalimisi kirjutas Austria majandusleht Wirtschaftsblatt, et Bawagi fondijuhi Manfred Sibrawa hinnangul hakkab Putin valimisvõidu korral Venemaa aktsiaturu arengutes oma rolli mängima. "Juhul kui valimistulemustes esineb ebameeldivaid üllatusi, võib see ka Vene börsile negatiivselt mõjuma hakata," kirjeldas Sibrawa tõenäolisi ebameeldivaid mõjutegureid enne valimisi.

Ka ESPA fondijuht Amalia Ripfl jagas antud majanduslehes sama arvamust, öeldes, et börsi jaoks on Venemaa president stabiilsuse ja reformide jätkamise tagaja. "Olgugi, et Putin on ettearvamatu käitumisega poliitik, seisab ta ka stabiilsuse ja järjepidevuse eest, mis on majanduse arengule väga oluline," rõhutas Ripfl.

Majanduslehes kirjutatakse, et Venemaa aktsiaturgudel domineerivat energiasektorit ei tohiks silmist lasta, kuid kindlasti kasvab kõvasti tarbimis- ja sealhulgas ka pangandussektori osakaal, näiteks uute IPOde näol. Kui üksikud aktsiad on liialt riskantsed, soovitatakse vähemriskantseid Vene-suuna fonde, tõstes esile ka Eestis aktiivselt tegutseva East Capitali Russian Fundi, mis on kolme aasta lõikes 220 protsenti plussis.

Autor: Virge Lahe