Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Palka järjest raskem juurde kaubelda

ÄP 06. detsember 2007, 00:00

Äripäeva palgaseminaril puhusid uued tuuled - raju palgatõus on seks korraks otsa lõppemas, sest üldine majanduslik situatsioon on pessimistlikum.

Äripäev arvab, et ettevõtja seisukohalt tähendab see stabiilsemate aegade saabumist: töötajad ei saa enam nii vabalt palgatingimusi dikteerida ja oma sõnadele kaalu andmiseks ust paugutada.

PW Partnersi tegevjuht Peeter Võrk ennustab, et mõnes sektoris võib tuleval aastal tekkida taas tööpuudus. "Näiteks ehituses, kus töötajad küsivad juba ise tööd."

Peeter Võrk leiab, et tööturu muutused on positiivsed ja pikaajaline buum ei ole hea.

Mõnes sektoris olid asjad ikka päris käest ära, nagu näiteks ehituses või kaubanduses.

Klient ei olnud ammugi kuningas, ettevõtjad olid sundseisus üksteiselt töötajaid üle lüües ja üle makstes. Konjunktuur oli sedavõrd kõrge, et jalad ei ulatanud enam maha.

Viidates suurenenud tööjõukuludele, tõstsid ettevõtjad ka oma kaupade ja teenuste hindu. Inflatsioon lõi lokkama. See õgib eranditult kõigi sissetulekuid. Pidu ja pillerkaar peab kord lõppema.

A-Selveri juhataja Ain Taube möönab, et temal on töötajaid praegu kergem leida kui kevadel. "Aga järjekorda ukse taga kindlasti ei ole."

Väike järjekord tööandja ukse taga ei teeks üldse paha. Distsiplineeriks töökohta hoidma.

Teisest küljest sõltub, kui vastutustundlikult toimib riik avaliku sektori palkadega. Lobitöö kas või ametiühingute suunalt on väga tugev.

Kui riik jätkab oma ametnike järsku administratiivset palgatõusu, demoraliseerib see erasektorit, mis on tegelikult avalikule sektorile palgamaksja. Bussijuhid juba ähvardavad streikima hakata, kui nende palk ei tõuse soovitud ulatuses.

Kuivõrd 2007. aasta riigieelarve ootab sotsiaalmaksu laekumiseks veidi alla 25 miljardi krooni ja 2008. aasta eelarve juba 33 miljardit krooni, teeb see aastaseks kasvuks optimistlikud 33 protsenti.

Et ettevõtjad kindlasti nii palju palka tõsta ei suuda, siis mille arvel ootab riik tegelike sotsiaalmaksu laekumiste sedavõrd järsku suurenemist? Kas endiselt ümbrikupalkade vähenemisest ja/või tööhõive kasvust?

Kummalgi pole nii suurt võimu maksulaekumisi kasvatada.

Ümbrikupalka täielikult välja ei juuri ja suurem osa sellest on juba riigikassasse võetud.

Tööhõive on viimase piiri peal, kust edasi on oodata üksnes tööpuuduse kasvu. Riigiisad, seaks ikka suu sekki mööda.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing