Rootsi keskpanga eksjuht: Eesti on äärmiselt haavatav

Artikkel

- Uudised
- Mariliis Pinn
- 5. detsember 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rootsi keskpanga eksjuht: Eesti on äärmiselt haavatav
aripaev.ee-le andis intervjuu Bengt Dennis, kes oli Rootsi krooni devalveerimise ajal Rootsi keskpanga juht.
Kas Eesti peaks krooni devalveerima? Miks?
Ei, selleks ei ole mingit vajadust. Devalveerimine ei ole lahendus teie probleemidele ja see ei suurendaks konkurentsieelist.
Kui palju Teie meelest sarnanevad Rootsi majanduse olukord enne krooni devalveerimist ja Eesti majandus praegu?
Neid kahte ei ole mõtet võrrelda.
Miks Rootsi pangad andsid nii kergesti Eestisse nii odavat laenuraha?
Krediiti juhib nõudlus. Kuna siin oli nõudlus, pakkusid Rootsi pangad krediiti. Nõudlust peaks piirama valitsus, kes saab poliitilise soovi korral teha, mida soovib.
Kas riik peaks aitama hätta sattunud laenuvõtjaid?
Inimesed võtsid ise endale koorma, ei ole valitsuse asi iga kord appi joosta. Esimese hoobi saavad pangad, kelle halvad laenud kasvad. Aga panganduskriisi ei tule. Eesti pangad kuuluvad välispankadele, kes on tugevad ja seisavad oma tütarde eest. Erandeid muidugi on…
Mida valitsus peaks nõudluse piiramiseks tegema?
Makse tõstma, ükskõik millised makse, näiteks käibemaksu. Maksude alandamine on vale, kui turul on liiga suur nõudlus.
Milline on Ida-Euroopa haavatavaim riik?
Läti, teisel kohal on Eesti, sest nendes riikides on inflatsioon kõrge ja jooksevkonto puudujääk suur. Finantsturud vaatavad ainult neid kahte fundamentaalset näitajat.
Mida Eesti oleks pidanud tegema, et seda vältida?
Fiskaalpoliitikat oleks juba ammu tulnud karmistada. Kahjuks on sellega hiljaks jäädud, majandus juba jahtub ja nüüd ei oska keegi öelda, kui kauaks ja põhjalikult. Kuid veel saab midagi ära teha rahanduspoliitikat piirates. Majandust stimuleerides kerkib inflatsioon, kaob konkurentsieelis ja jooksevkonto defitsiit kasvab.
Kui suur on jätkusuutlik majanduskasv Eestis?
Ma arvan, et Eesti jaoks oleks jätkusuutlik 6% majanduskasv, mis ajapikku kahaneb Euroopa liidu keskmiseni 2,2-2,9% aastaks 2025.
Atonen: uusi ideid on hädasti vaja
Riigikogu liige ja Tavidi nõukogu liige Meelis Atonen majanduskriisi ei näe.
"See eeldab suuri tagasilööke. Riik peaks suuri vigu tegema ja ettevõtted eksima, et suurde kriisi sattuda. Kui oleme kasvatanud majandust 10 protsenti aastas, siis neljalt viiele protsendile minek ei ole tagasilöök, vaid kõva sõna Euroopa Liidus," kirjeldas ta Eesti majanduse hetkeolukorda.
Atoneni sõnul on Eestile suurimaks riskiks välismajanduse mõjud, mida alahinnatakse, kuid meie niivõrd väike majandus saab igal juhul pihta.
Eesti üks edumootoreid on Atoneni sõnul olnud erinevad valitsused, kellel on üks tulevikunägemus, kuid viimastel aastatel on rohkem Euroopa ideid endasse sobitatud kui enda ideedega välja tuldud. "See mootor ei tiksu enam selle taktiga, mis varem. Ei ole ka uusi ideid ega äkilisi algatusi. Domineerib lubamine, eelarvesse lisanduvad vaid kuluartiklid, mida tavainimesed valijatena õhutavad," selgitas ta.
Atonen pakkus välja ka majanduse edendamise ideid. "Näiteks vähem bürokraatiat ja rohkem e-lahendusi. Maksude osas vajab Eesti uut hullu ideed. Näiteks tulumaks ära kaotada ja kinnisvaramaks luua."
Hetkel kuum