Egiptuse kolm palet

Märksõnadeks võivad olla vaaraod ja ajalugu, värvilised kalad, snorgeldamine-sukeldumine, kõrbesafari või lihtsalt päevitamine ja ujumine.

Tähtsamatest nägudest on esimene muinasegiptus oma püramiidide ja võimsate templitega. Muistne impeerium ja ühtlasi üks inimkonna suurimatest tsivilisatsioonidest, mille õitseng algas 2700. aastal enne Kristust ja lõppes vahetult enne kristluse algusaega.

Varasemad Egiptuse inimasustuse jäljed ulatuvad paleoliitikumi ehk 250 000 aastat tagasi. Esimene püramiid püstitati umbes 2600 eKr vaarao Džoserile, kuulsad Giza püramiidid ehitati sajand hiljem.

Teiseks võib mainida nn pseudoegiptust, mida esindavad turistide hotellikompleksid ja -linnakud näiteks Sharm el Sheikhis ja Hurghadas. Tegelikult on see turistide paradiis, kus saab mõnusalt nautida päikest, sooja merd ning euroopalikke toite.

Kolmandaks n-ö päris Egiptus, mida esindavad eesli seljas ratsutav araablane, ülirahulikult seisev või pikutav kaamel, hurtsiku väljanägemisega savitellistest majad ning miks mitte ka suduvinesse mattunud Aafrika suurim linn Kairo.

Kuigi egiptlased on sõbralikud, oodatakse turistilt igal sammul jootraha või annetust. Lõpuks muutub see tüütuks, hakkad ennast tasapisi tundma kahel jalal liikuva rahaautomaadina, kust kohalikud püüavad igasuguste nippidega kupüüre välja meelitada.

Pärast 1990ndatel turistide vastu sooritatud terrorirünnakuid on Egiptuse valitsus seadnud prioriteediks turistide turvalisuse. Relvastatud politseinikke ja sõjaväelasi näeb nii linnas kui maal väga tihti.

Turistid on nagu pühad lehmad, kes veidi küll segavad normaalset elurütmi ja tunduvad imelikena - ei palveta, liiguvad lühikestes pükstes, katmata pea ja paljaste õlgadega - kuid riiki voolava raha nimel tuleb nende veidrusi taluda ning neid viisakalt kohelda. Isegi paljunäinud reisikaaslastel tekkis staari tunne, kui Niiluse lukslaevale pääsemiseks tuli sammuda mööda punast vaipa, mida ääristasid saabujaid tervitavad ja energiliselt musitseerivad ülirõõmsad aafriklased.

Ka tõmbub kohalik transport truualamlikult kõrvale, kui turiste vedav buss silmapiirile ilmub. Enamgi, turismibusside konvoi möödumisel sulgevad püssimehed peateele suubuvad kõrvalteed.

Bussid on reeglina uued ja korralikud, seevastu kohalik ühistransport kulunud ja väsinud. Autohuvilistel jagub Kairos ja mujal Egiptuses tegevust küllaga, sest seal oleks justkui muuseumisse sattunud - suhteliselt uute masinate kõrval pole ime näha liikumas aastakümneid vanu sõidukeid.

Kindlasti tasub nautida ka laevasõitu maailma pikemal (6671 km) jõel Niilusel, kus turiste teenindab üle 400 luksuslaeva, mille päikesetekkidel on välibasseinid ning mille kajutid annavad silmad ette nii mõnelegi viietärnihotellile.

Kuigi Egiptus on pindalalt Eestist 22 korda suurem, on meie tuntuma egüptoloogi Sergei Stadnikovi väitel majanduslikult kasutatav territoorium Eestiga ühesuurune. Enam kui üheksa kümnendikku maast on viljatu liiva- ja kivikõrb või mäestike all.

Niiluse orus, Assuanist põhjas elavad nuubialased, Punase mere ääres beduiinid ning Siva oaasis lisaks veel ka berberid.

Tüüpilisele araabia riigile kohaselt paistavad Egiptuses silma mehed. Nad istuvad õhtul kohvikus, kui teejoomise ja vesipiibutamiskohti võib nii nimetada. Nad koristavad tube laevas ja hotellides.

Ka vagunisaatja oli rongis meesterahvas. Huvitav oli vaadata, kui rongisõidul Assuanist Kairosse kandsid õhtusöögi kupeesse turske araabia mehe karvased käed. Samas tegi see sõbralik Ahmed meile ka voodid üles ning äratas hommikul ja pakkus einet.

Loomulikult oli maal ja linnas näha liikumas ka naisi. Kõigil kombekohaselt juuksed rätiku alla peidetud, mõnel lausa terve nägu varjatud. Harva võib näha ka euroopalikuma välimuse ja katmata peaga kohalikke naisi-tütarlapsi, kes esindavad väikest rühma kristlasi.

Egiptus on Lähis-Ida liberaalseim islamiriik, mille seadusandluses on leidnud kasutust lääne demokraatia põhitõed kõrvuti islami šariaadiseadustega.

Autor: Margus Kruut