Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Ehitusmaterjalitootja laieneb eksporti silmas pidades

Kaisa Tahlfeld 07. detsember 2007, 00:00

Eile pandi nurgakivi Krimelte uuele tootmishoonele. Kas jahenev majanduskliima ettevõtte juhtkonda murelikuks või ettevaatlikumaks ei tee? "Meie oleme suunatud ekspordile, siin ei saa seda nii lühiajaliselt vaadata," märkis Puusaag.

"Praegu on riike, kuhu me oma toodangut ekspordime, kuskil kolmekümne kandis. Meie geograafia laieneb pidevalt: kus on, sinna tuleb juurde," märkis Puusaag.

Seni on Krimelte müügikäive kasvanud tempoga 30% aastas. "Tahaks jätkata samas tempos, kuid vähemalt 20% kasvutempos ikka," märkis Puusaag. "Lisaks uuele tehasele on meil ka muid lisategevusi - uued tooted, samuti mõningad ülevõtmisplaanid," vihjas Puusaag.

Esialgsete plaanide kohaselt pidi uus tootmishoone valmima järgmise aasta suvel, kuid juba nüüd on selge, et graafikus püsida ei suudeta. "Projekt ei saanud õigeks ajaks valmis, oli seisakuid. Samuti on projekt rahaliselt kallimaks läinud," selgitas Puusaag.

Novembris Tartu lähedal uue puitaknatehase avanud Glaskeki juhi ja omaniku Indrek Pajuri sõnul on majanduse jahenemine üle dramatiseeritud ning uute tehaste avamisega tuleb olla julge.

"Ma ei näe, et see (uute tehaste rajamine - toim.) oleks riskantne samm. Esiteks need ettevõtted, kes oma tehaseid avavad, on suunitlusega ekspordile. Teiseks aga see, et majanduslangus on ilmselgelt üle dramatiseeritud," rääkis Pajuri.

"Kui võtta arvesse meedias kajastatav, siis millegipärast proovitakse seda kõike mustades toonides manada. Rohkem optimismi ja särtsu sisse! Seni olnud kreatiivsus peaks andma küllalt julgust, et iga investeering ennast ära tasuks," märkis Pajuri. Ta lisas, et ettevõtete juhid, kes on tipus olnud kümme ja enam aastat, peaksid siiski olema piisavalt pädevad selliseid otsuseid langetama.

Kas ettevõtjad peaksid pilgud ekspordile suunama? "Kindlasti peaksid nad seda tegema ja kindlasti nad teevadki seda. Ise me oleme ka ju oma uue tehase juures lisaks Balti riikidele ja Venemaale võtnud plaani Skandinaaviasse liikumise," märkis Pajuri.

"Tehaste avamisele võiks hoopis läheneda selle nurga alt, et luuakse uusi töökohti ja ühiskonna heaolu kasvab. See, et Venemaale läheb ronge kolm korda vähem, see on paradoks, see ei saanudki ju kaua kesta," lisas ta.

Ka Sakret ehitas sel suvel uue 100 miljonit krooni maksnud kuivsegude tehase. Sakreti tegevjuhi Madis Sagari sõnul võiks neil paremini minna. "Meie tehasel ei lähe halvasti, kuid alati võiks paremini minna. See osa, mille me Eesti turule oleme plaaninud, see tuleb täis. Ning see, mis on plaanitud, nii lõunasse kui ka põhja, tuleb ka täis," märkis Sagar.

Murelikuks teeb Sagarit pigem see, et plaanid võiksid olla rohkem täis. "Me võiksime pisut rohkem toota, kuid üldine majanduslik olukord ei luba. Kas see on hea või halb, kes teab. Äkki tuleb siis jälle ülekuumenemine?" märkis Sager.

See on nagu rätsepaülikonna tegemine! Need, kes on orienteeritud eksportturule, need on rehkendanud õigesti ja neil on kõik hästi. Kuid kui ainult Eesti turule, siis ma ikka mõtleksin enne, kui uue tehase avaksin.

Kuna Krimeltel jääb Eestisse väga väike protsent toodangut, siis meie Eesti situatsioon pole neile oluline. Võib-olla isegi väga kasulik, hinnad langevad ja asi läheb hoopis maitsvamaks. Tuleb vaadata pigem neid areaale, kuhu see kaup läheb.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:13
Otsi:

Ava täpsem otsing