Pühapäev 26. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Euroopa kosmoseprogramm Galileo valmib Eesti ettevõteteta

Gert D. Hankewitz 07. detsember 2007, 00:00

Paljuräägitud Euroopa satelliitnavigatsioonisüsteem Galileo hakkab täies hiilguses, 30 satelliidiga ümber Maa tiirlema aastal 2013, selgub eelmise nädala lõpus laiali saadetud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi pressiteatest.

Ühest Euroopa aegade suurimast kosmoseprogrammist jäävad Eesti ettevõtjad aga kahjuks eemale, sest kuigi ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi tarbeks oleks väike arv Eesti ettevõtjaid nõus oma teenuseid pakkuma, ei teki neil selleks tõenäoliselt võimalust. Esiteks ei ole nad piisavalt küpsed Euroopa Kosmoseagentuurilt akrediteeringu saamiseks ning teiseks ei pruugi need, kel vajalikud load olemas, just eestlaste firmadelt allhanke korras tooteid tellida.

"Saksa firma, kellega koos me töödekonkursil osalesime, kaotas. Seega kaotasime ka meie," tunnistab maapealseid satelliitantenne tootva Vertex Estonia juht Aleksander Kulkov.

Mehe juhitav firma on üks kahest ettevõttest, mis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) hinnangul omab suuremal või väiksemal määral kompetentsi programmis allhanke korras osalemiseks.

Firmajuhi sõnul nad seda kompetentsi aga tõenäoliselt demonstreerida ei saa, kuna kuigi projekt pandi rahapuuduses mõneks ajaks seisma, said tööde tegijad juba enne seda kindlaks määratud. Ühtegi kohalikku ettevõtet tema teada nende seas polnud.

Teine siiani määratletud võimalikust töötaotlejast on aga mikrokiipe tootev Artec Group, mille juhi Gustav Poola sõnul on nemad oma resümee kosmoseagentuurile saatnud, kuid ei oota vastust enne järgmise aasta kevadet.

"See on väga teoreetiline asi ja selles on väga palju ehkusid sees," räägib Poola, kes jätab saladuseks, millisele firmale nad allhanget teha võiksid ning mis summa eest. "See võiks olla mingi firma euroliidust, kes arvab, et võiksime neile promilli suurust asja teha," arvab ta.

Samas ei kõla mehe ootused agentuuri otsuse suhtes eriti positiivselt. "Eestist ei valita tõenäoliselt niipea mitte kedagi," arvab Poola.

Samal arvamusel on ka EASis projektiga tegelev arenduskonsultant Urmas Uska. "ESA (Euroopa Kosmoseagentuur) poolt esitatakse ettevõtetele väga spetsiifilised ja kõrged nõuded, mistõttu on vähetõenäoline, et praegusel ajal oleks Eestis palju ettevõtteid, mis oleksid võimelised ESA programmides osalema."

Teiste riikide kogemused näitavad, et kosmosevaldkonna potentsiaali omavad ettevõtted saavutavad arendustöö tulemusena taseme, mis võimaldab neil osaleda vastava valdkonna programmides alles pikema aja pärast.

"Minimaalne eeldatav aeg ESA liikme staatuseni jõudmiseks on 10 aastat," räägib Uska.

Teisisõnu, kui Galileo peaks olema valmis 2013, siis Eesti saab ESA liikmeks neli aastat pärast seda.

Nii viitab Uska samuti, et Eesti alles sõlmis ESAga koostöölepingu ning järgmiseks tegevuseks olevat uurimine, millised Eesti ettevõtted pikemas perspektiivis tulevikuprogrammides osaleda võiksid. "Kuni Eesti ettevõtetel pole suurt midagi ESA-le pakkuda, pole otstarbeks ka tasuda kõrget liikmetasu," märgib Uska veel.

Uurides eelpool mainitud ettevõtetest, kui suurest osast üle 50miljardilisest projektist neil saamata jääda võib, ei oska keegi otsest vastust anda. Vertex Estonia juht Aleksander Kulkov mainib vaid, et mängus polnud ainult raha vaid ka prestiiž.

Eestist leiab neidki, kes Galileo täielikku valmimist pikisilmi ootavad.

"Kindla peale kasutaksime Galileod, aga sinna läheb veel palju aega," on visuaalnavigatsioonilahendusi pakkuva Cybernetica ASi juht Ülo Jaaksoo elevuses.

Mehe sõnul on süsteemil täpsemalt kolm funktsiooni, mis nende ettevõttele huvi pakuks. "Kogu seire asi ehk pildid, teiseks positsioneerimise pool ja kolmandaks telekommunikatsioon."

Praegu kasutatakse enamasti USA satelliitide GPSi, kuid selle signaal ei pruugi alati täpne olla. Põhjuseks süsteemi sõjaline ja poliitiline kallutatus. Nii on sõja korral USA jätnud endale vabaduse GPS-signaal salastada. Ning veel Galileo projekti alustades 2000. aastal moonutas USA GPSi signaali tavaklientidele.

Galileo puhul taolist muutmist ette tulla ei tohiks.

ļæ½ripļæ½ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:13
Otsi:

Ava täpsem otsing