Koristusrobot kodus teeb elu ulmefilmi sarnaseks

Enn Heinsoo 07. detsember 2007, 00:00

Olles palju lugenud erinevate tolmukoristus- ja põrandapesurobotite kohta, oli mul pikka aega tahtmine üht neist oma kodupõranda kallale lasta ning teada saada, kas nad ikka suudavad asendada tolmuimejaga nühkimist.

Katsetamiseks sain kasutada Infinuvo toodetavat robotit nimega CleanMate 365, mis suudab põrandat tolmust puhastamisele lisaks ka UV-kiirgusega desinfitseerida. Viimaseks otstarbeks on tal kõhu all UV-lamp.

Esimest korda teda kodus tööle äratades ei teinud ma soovituslikke ümberkorraldusi roboti abistamise osas, et talle koristamist mugavaks teha. Tahtsin nimelt teada saada, millised tingimused talle raskusi valmistavad.

Esimene koht kuhu ta kinni jäi, oli pikkade narmastega vaiba äär. Selle eest hoiatas mind ka toote maaletooja, kuid hea on ise kogeda, mis võib valesti minna.

Seega, keerasin vaiba narmad vaiba ääre alla, kuna nad mulle nii olulised pole ja uuele korterikaaslasele valmistasid need raskusi. Kinni jäi ta seetõttu, et ta ketras vaiba narmad pöörleva harja ümber, mis aitab tolmul leida tee roboti kõhtu.

Pärast narmaste kõrvaldamist uitas Oliver, nagu ma tolmurobotist korterikaaslast kutsuma hakkasin, uljalt edasi, ronis vaiba äärest üles ning asus sellel ringi sõeluma. Nagu lubatud pole sellele robotile tavalised vaiba ääred ja põrandaliistud takistuseks.

Siiski oli talle peavaluks põrandaliist, mis oli ühest servast viis millimeetrit lahti. Kui ta üritas sealt üle ronida jäi ta vasakuks käpaks olev pöördhari, mis samuti tolmu kõhtu juhib, põranda ja liistu vahele kinni.

See tõik on siiski pigem kivi minu kapsaaeda - kõrvaldasin Oliveri hoolsa silma abil leitud puuduse oma korterist - naelutasin liistu korralikult kinni.

Üks peamiseid muudatusi, mida tuleb sellise roboti hankimisel teha, on juhtmete kõrvaldamine põrandalt. Oliverile ei meeldi juhtmed, need jäävad tema pöördharjade vahele kinni. Mis teha, jätsin sõprade juhtmetega hüvasti ja tegin oma korteri veel enam korda.

Rohkem ei takerdunud robot kuhugi ja need puudused vajasid niikuinii kõrvaldamist. Nüüd sain lasta tal vabalt korterit avastama minna ja seda ta tegi.

Jätsin ta 80 minutiks tööle ning justkui hüpnotiseeritult jälgisin ta kulgemist. Üritasin aru saada, kuidas ta mõtleb ning miks ta läheb sinna kus ta läheb, kuid tulutult. Oliver põrkas seinast seina, lauajalast toolijalani ja sõelus sellisel täiesti suvalisel kombel kogu korteri läbi.

Pärast lugesin manuaalist, mida tuleb muidugi lugeda enne toote kasutamist, et CleanMate 365 kasutab erinevaid pindala katmise mustreid ning vahetab neid aegajalt.

Seega on ühe kindla tolmukübeme Oliveri kõhtu sattumine matemaatiline tõenäosus, geomeetriliste kujundite suvalise paiknemise tulemus.

Järgmise põlvkonna robotitelt võib aga loota tarkvara ja sensoreid, mis võimaldavad ruumi meelde jätta ning optimaalset trajektoori mööda liikudes väikseima energiakuluga põrandad puhtaks saada.

Oliveri hooldamine oli lihtne. Turjalt sai kätte tema tolmukasti, mille tühjendamine käis siuhti ja kõhualuse pöördharja puhastamiseks sai seda roboti küljest ära võtta. Enim kartsingi, et juuksekarvad mähkuvad tugevalt harja ümber ning nende kätte saamine on piin, kuid nii õnneks polnud.

Põrandad said puhtaks küll ning ajapikku harjusin ka kummalise tundega, mis tekkis, kui see plastmassist tops mööda põrandat ringi ukerdas ja undas. Undamine polnud paraku eriti vaikne, kuid siiski oli Oliver palju vaiksem tavalisest tolmuimejast.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:40
Otsi:

Ava täpsem otsing