Nädal Peeter Raidla pilgu läbi

Ehkki Rahvaliidu juhid lubavad erakonna taasjõudmist suurte otsustajate sekka hiljemalt 2011. aastal, meenutavad juba pikemat aega ilmuvad kirjutised Rahvaliidu kõnepersoonide kahtlastest tegemistest pigem laiba mõnitamist. Eilsetes lehtedes ilmunud lood järjekordsest pistisevõtmise kahtlusest tekitavadki pigem tülgastust, ehkki need aitavad siinset ärikeskkonda puhtamaks rookida.

Villu, Jaanused, Voldemar ja kõik teisedki poisid võiksid juba ausalt oma patud üles tunnistada ning laialiminekust teatada. Seda enam, et vaevalt neid keegi oma hõlma alla võtta tahab. Kui, siis ehk Keskerakond, kes oma mõtetelt ja tegutsemislaadilt on Rahvaliidule ilmselt kõige lähemal seisev poliitiline jõud.

Järgmiste valimisteni jääv aeg on piisav, et mõni soliidsem erakond tuleks lagedale tõsise maaeluprogrammiga ja maameeste hääled üle võtaks. Viibides ka ise suviti sagedasti maal, võin kinnitada, et seal elavad tublid inimesed väärivad oluliselt paremat esindatust.

Peaminister Andrus Ansipi kuulutamine aasta pressivaenlaseks pani mind õlgu kehitama. Teadmata, mida täpselt ajalehtede juhid seda tiitlit Ansipile omistades silmas pidasid, on ilmselt iga vähegi Ansipiga rääkinud ajakirjanik olnud tunnistajaks juhtorava suurele lobisemishimule.

Ning kui lähtuda ajalehtede liidu poolt avalikkusele edastatud põhjendusest - peaminister paistnud silma diskussioonide summutajana -, siis võiksid Eesti meedia kahe suurkontserni juhid pigem peeglisse vaadata. Kui Hans H. Luik võtab valuliselt iga kirjutist, mis kriitiliselt puudutab tema eraäride telgitaguseid, siis Mart Kadastik on ülimalt hell iga tema ja ta sõprade pihta lastud kriitikanoole suhtes. Meenutagem või kevadist meediakaklust selle üle, kumb ikkagi suurem on.

Värskeim näide pärineb aga sellest nädalast: piisas Postimehe peatoimetaja asetäitjal Raimo Ülaverel välja öelda oma arvamus praeguse valitsuse võimaliku kukkumise kohta, kui väljaütleja päevapealt kinga sai. Vähemalt kõrvalt vaadates jäi mulle selline mulje. Et lugeja mind vääriti ei mõistaks, kinnitan, et ma pole Ülavere arvamusega nõus. Ning usun ja loodan, et Kadastiku sõbra Ansipi valitsus kestab edasi ka pärast järgmise aasta aprilli.

Venemaa Raudtee juhi, president Vladimir Putinile lähedal seisva Vladimir Jakunini taaskülastusreis Eestisse kütab kirgi. Majandusminister Juhan Parts on solvunud, et ta ei saa Jakuniniga kohtuda. Tallinnas linnapea Edgar Savisaar kinnitab, et tema kohtub Jakuniniga, aga selle kohtumise taga pole mitte tema, vaid MTÜ Russkij Dom initsiatiiv. Viimase kõneisik on küll keskerakondlane Jevgeni Tomberg, kes on ühtlasi Jakunini koolivend kunagisest Pärnu-ajast, kuid Russkij Domi asutajate hulka kuulub ka kohalik transiidikorüfee Anatoli Kanajev (üks MTÜ asutajaid oli ka kadunud Aadu Luukas).

Seega võib arvata, et Eesti-Vene transiidisuhete praegune kurbseis tuleb Jakuniniga jutuks niikuinii. Ja Kanajevit Eesti-vaenulikkuses kahtlustada pole mingit alust. Pealegi usun, et Kanajevi-suguse mehe sõnal on Jakunini jaoks oluliselt suurem kaal kui Partsi sõnal. Seega - rahu, ainult rahu.