Tubli triikraud on raske

Artikkel

- Uudised
- Mari Hiiemäe
- 6. detsember 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tubli triikraud on raske
Sikupilli Euronicsi müüja Riina Neeme on seisukohal, et raskuse eelis kehtib igasuguste triikraudade puhul.
"Mida raskem triikraud on, seda siledamaks triigitav kangas pressitud saab. Kergele triikrauale tuleb ise peale vajutada," ütles Neeme.
Vanadel söetriikraudadel, mis 19. sajandi teisest poolest Eesti peenemate koduperenaiste inventari hulka ilmuma hakkasid, mängis kaal olulist rolli.
"Kui raud kord juba soe oli, siis triikis see hästi, meeste triiksärkide kraed ja muu, mis tarvis, sai kõik ilusasti ära triigitud," meenutas söetriikrauaga töötamist 85aastane õmblejaharidusega Leili Kanger, kes on oma pika elu jooksul triikimistööd katsetanud eri ajastute abivahenditega.
Muidugi oli söetriikrauaga hulk askeldamist, enne kui triikimisega üldse pihta sai hakata.
"Hõõguvad söed tuli tuletangidega võtta pliidi alt. Süte võtmine oli omaette töö ja eks tuba oli siis tossu täis.
Enne kui triikima sai hakata, tuli oodata, et triikraud läbi soojeneks.
Triikraua rauast põhja paksus oli umbes sentimeetrine, võttis ikka aega, enne kui see soojaks sai," rääkis Kanger.
Kaalu poolest andsid vanad söetriikrauad tänapäevastele silmad ette ning rasked olid ka nende järglased - paksu metalltallaga elektritriikrauad, mis Eestis 20. sajandil kodumajapidamistes tasapisi levima hakkasid.
Elektritriikraudade kasutuselevõtmisega läks triikijate elu mõneti mugavamaks, kuna sütega askeldamise asemel piisas vaid juhtme seina pistmisest, et triikimistöö alata võis.
Samuti kindlustas elektritriikraua kasutamine puhtama tulemuse.
Söetriikraudade ning ka täismetallist valatud pressraudade puhul, mis rohkem rätsepate töövahendite hulka kuulusid, pidi ju triikija eraldi meeles pidama ka seda, et ta pesusilumise käigus seda kogemata ära ei määriks.
Kuna vanu triikraudu lasti soojeneda otse pliidiraua peal, võis selle külge kogemata kombel söepuru või tolmu jääda, mis triikimisel palju pahandust põhjustas.
Elektritriikrauad jõudsid esimesena linnaprouade kasutusse, maapiirkondades, kus elektrit veel polnud, käis triikimistöö söerauaga edasi veel aastakümneid hiljem.
Suuremad muutused triikraudade kaalus toimusid koos nõukogudeaegse triikrauatoodangu edasiarendamisega.
"Esimesed elektrirauad olid vanasti päris rasked, uuemad on palju kergemad," ütles Kanger, kes pidas triikraudade kergemaks muutumist mõnes mõttes positiivseks. "Eks raskema rauaga läheb riie küll kergemini sirgeks, raskemat rauda on aga ka füüsiliselt raskem kasutada".
Inimest, kes peab palju triikimistööd tegema, hakkab raske triikraua liigutamine pikapeale lihtsalt väsitama. Nõukogude ajal levinud triikrauad muutusid aga juba lausa nii kergeteks, et see triikimistulemust halvasti mõjutama hakkas.
Vanade söetriikraudade raskuseks pole uuema aja elektritriikrauad muutunud küll siiani, kuid tasapisi on kaasaegsed triikrauad siiski taas kaalu koguma hakanud.
Kodumasinate poodides on reas erinevate tootjate triikimisvahendid, mis on multifunktsionaalsemad ning kasutajasõbralikumad, kui varasemate aegade omad.
Kaalus kehtib aga endiselt sama reegel: "Mida raskem, seda parem," ütles Riina Neeme.
1. Kui te pole kindlad, et riideeset võib triikida - proovige temperatuuri mõju mõnel varjatud riideosal.
2. Valige triikimiseks õige temperatuur - erinevad kangad ja kiud kannatavad kuumust erinevalt. Selleks järgige etiketil antud juhiseid.
3. Aja võitmiseks on soovitatav enne triikima hakkamist erinevat temperatuuri nõudvad riideesemed erinevatesse kuhjadesse sorteerida ning alustada triikimist madalaimat temperatuuri nõudvatest esemetest ehk sünteetilistest kiududest. Triikraud kuumeneb kiiremini kui jahtub.
4. Madala temperatuuriga triikides (110Y) on soovitatav auru vältida.
5. Kiusegude puhul valige temperatuur, mis sobib kõige madalamat temperatuuri nõudvale kiule.
6. Vali kvaliteetne aurutriikraud, mille aurujuga on piisavalt tugev ning mis ei tilgu. Nii läheb töö ladusamalt, kiiremini ja mugavamalt.
7. Parima (ja kiireima) tulemuse saavutamiseks on soovitav omada ka korralikku triikimislauda, mis on piisavalt pehme pinna, korraliku kõrguse ja toega.
8. Ärge tehke ringliigutusi - see venitab kangast.
9. Aja kokku hoidmiseks on mõttekas kasutada rutiinliigutusi : alustada triikimist keskelt liikudes äärte poole.
10. Särkide triikimiseks järgige rutiini liikudes krae keskosast äärte poole, seejärel triikige mansetid ja käised, nööpidega esipaneel, selg, nööpaukudega esiosa ja lõpuks õlad.
11. Väga tugevate kortsude puhul triikige pikisuunas ning kasutage veepritsi ja auru.
12. Triikrauale pole mõtet rakendada tugevat survet, sest kortsud lähevad välja auru ja kuumuse koosmõjul, mitte surve abil.
13. Kasuta häid riidepuid, mis hoiavad riiete vormi. Traadist riidepuudel võivad õlad ära vajuda. NB! Kudumeid kuivata vormi hoidmiseks lamavas asendis.
14. Väldi plekkide triikimist - on oht, et kuumus fikseerib nad kangasse lõplikult.
15. Hoolda triikraua talda. Pühi sealt pehme lapiga katlakivi- ja mustusejäägid, sest muidu võivad need järgmisel triikimiskorral riietele kanduda.
16. Alati ei jõua ajanappuse tõttu kõike triikida. Esmajärjekorras võtke ette triiksärgid ja viigipüksid.
17. Teatud kangaid, eelkõige siidi, on soovitav läikiva efekti vältimiseks ja värvi säilitamiseks triikida pahupoolelt. Samuti triigi tagurpidi sametit, velvetit, akrüüli, villast, tikandeid ja kunstnahka.
18. Pannes triikimislauale rätiku või lina, aitab seegi vältida soovimatute läikivate pindade teket.
19. Ärge triikige plastmassist tõmblukke - nad võivad kergesti sulama hakata.
20. Parimate tulemuste saavutamiseks on soovitav triigitud riided mõneks ajaks, enne kokku voltimist või kappi riputamist, tahenema riputada.
Hetkel kuum