Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võrk: maksutõusuga ennetame hinnahüpet
Eile vastas aripaev.ee lugejate küsimustele Tallinna abilinnapea Eha Võrk.
Mis Te arvate, kui kaua Keskerakond Tallinnas veel võimul püsib?
Kindlasti vähemalt järgmiste korraliste valimisteni.
Miks väidab linnapea pidevalt, et pensionäridele maamaks kompenseeritakse? Näiteks 11 korteriga korterelamu pensionärist elanik peab ka praegu maksma maamaksu 1500 kr aastas.
Linnavalitsus on seisukohal, et maamaksu tõusu hüvitamist pensionäridele jätkatakse ka 2008. aastal. Maamaksu tõusu hüvitatakse selles ulatuses, mille võrra tasutav maamaks on suurem kui 2001. aastal tasutud maamaks. Kui maatüki suurus on alla 200 ruutmeetri, siis kahjuks tõesti maamaksu tõusu ei ole võimalik hüvitada.
Nimetage vähemalt kolm alternatiivi maamaksu tõstmisele.
Arutuse all oli Tallinna laenukoormuse suurendamine ning kanalisatsiooni väljaehitamise rahastamise jätmine eelnevate aastate tasemele.
Seni on mõistlikuks hinnatõusuks peetud 10%, 15%, pika hambaga ka 20%. Nüüd korraga 150%. Miks ei kärbita kulusid, vaid otsustatakse ebamõistlikul määral suurendada kulusid ja seega ka maamaksu?
Tallinnas on maa kõige kallim, aga maamaksumäär samal ajal pea kõige madalam. Maa maksustamise hind peaks kajastama turuväärtust.
Samas ma sooviks rõhutada, et maksumäära alandamine tulevikus ei ole välistatud.
Tallinna 2008.-2011. aasta eelarvestrateegiasse on maamaksust laekuvate tulude oluline kasv sisse planeeritud teadmisel, et maa korralise hindamise viib riik läbi hiljemalt 2008. aastal. Selleks, et järgmisest maa korralisest hindamisest tulenev maksutõus ei oleks vahetult pärast uut hindamist liiga hüppeline, on omavalitsustel võimalik maksutõusu hüppeid leevendada maksumäära tõstmisega kahe hindamise vahelisel perioodil. Samas on omavalitsusel võimalus ka maamaksumäära alandada, kui riigi poolt pärast korralise hindamise läbiviimist kehtestatakse uued maahinnad ning viimasest tulenevad maamaksumäärad on liiga kõrged.
Kas maamaksu tõstmisest saadav raha on mõeldud eelkõige defitsiidis linnaeelarve katmiseks?
Linnaeelarve defitsiidist kõnelemine on alusetu. Tallinna krediidireiting on stabiiline.
Kuidas kavatseb linn kulutada maamaksust laekunud raha?
Laekuv 190 miljonit läheb Pirita, Merivälja ja Nõmme kanaliseerimiseks.
Maamaks moodustab omavalitsuste tulubaasist keskmiselt kõigest 2,9%. Kui suure osa moodustab see Tallinna eelarves?
Maamaks moodustub järgmise aasta eelarvesse kavandatud tuludest ca 4%.
Mis kavad on linnavalitsus ette näinud Tallinna kodutute probleemi lahendamiseks ja linnas tühjalt seisvate majade haldamiseks?
2008. aasta plaanis on 20 miljonit krooni Kauge 4 kodutute varjupaiga sotsiaalmajutusüksuseks ümberehitamiseks. Lisaks Koplis aadressile Paljassaare tee 35 planeeritakse ehitada kodutute varjupaik.
Kodutute hoolekandeks on ette nähtud 4 miljonit krooni.
Tallinna linnale kuuluvad tühjalt seisvad majad lammutatakse ning sama nõutakse ka eraomanikelt.
Autor: ÄP