Üle miljardi kulub poolkoksimägede poolitamiseks

Peeter Raidla 10. detsember 2007, 00:00

"Kui projekt peaks ellu viidama, kandideeriks see Eesti lolluste edetabelis esikümnesse, kui mitte esikohale," leiab Kiviõli Keemiatööstuse peadirektor ja omanik Toomas Tamm. "Aga me ei saa midagi teha, sest me sõltume 100protsendiliselt keskkonnaministeeriumist. Alles sel suvel oli päevakorras keskkonnatasude seaduse muutmine, mis oleks põlevkivi töötlemisel tekkiva poolkoksi pealt makstavad saastetasud tõstnud praegusega võrreldes uuest aastast viiekordseks ja alates 2009. aastast kaheksakordseks. Kiviõli Keemiatööstusele oleks see seadusemuudatus tähendanud kümnetesse miljonitesse ulatuvat täiendavat maksukoormust. Õnneks valitsus lõpetas selle menetlemise."

Umbes kuu aega tagasi valmis Viru Keemia Grupil uus euronõuetele vastav poolkoksi ladestusala ehk ohtlike jäätmete prügila, mis läks maksma 30 miljonit krooni. Ettevõtte suuromaniku Priit Piilmanni sõnul muudeti senine poolkoksimägi lamedaks ning sinna rajati vajalikud drenaažid ning ladestus- ja sadevete kogumiskraavid, kust vesi edasi puhastusseadmetesse suunatakse. Piilmann kinnitab, et mingeid läbirääkimisi allesjäänud poolkoksimäe saatuse üle pole keskkonnaministeerium nendega pidanud.

Samalaadse ladestusala rajamine on plaanis ka Kiviõli Keemiatööstusel. Toomas Tamme sõnul on põhiprojekt praegu tegemisel ning nn europrügila ehituse maksumuseks on plaanitud 40 miljonit krooni. Ent nii ühel kui ka teisel juhul on tegu poolega senisest poolkoksimäest. Toomas Tamm ei suuda siiani endale ette kujutada, kuidas keskkonnaministeerium kavatseb teise poole mäest eraldada ehk siis kuidas täpselt see mäe poolitamine välja nägema hakkab. Seda enam, et tegu on ilmselt kõrgeima tehismäega üle Baltimaade. Tamme paneb õlgu kehitama ka projekti maksumus. Ühelt poolt kahe ettevõtte investeeringud kogusumma 70 miljonit krooni ja teisalt 1,4 miljardit krooni? 20kordne vahe on ju silmanähtav?

"Euroopa Liidu tasemel ametliku hanke kaudu konsultandiks valitud Ramboll on kahe poolkoksiprügila sulgemisprojekti maksumuseks hinnanud tõepoolest kuni 1,4 miljardit krooni," kinnitab keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek. "Veel 2006. aasta suvel oli hinnaks arvutatud 700 miljonit krooni, kuid lähtudes pretsedenditust hinnatõusust, mis ilmnes eelkõige suuremate veeprojektide hangetes aastail 2005-2006, korrigeeriti ka poolkoksiprügilate projekti võimalikku maksumust. Vastav summa on ette nähtud ELi struktuuriabi rakenduskavas, mis hiljuti ka kinnitati. Prügilate sulgemata jätmine hiljemalt 2013. aasta suveks oleks ELi prügiladirektiivi rikkumine, mis tooks kaasa sanktsioonid."

Keskkonnaministeerium on seni tähelepanuta jätnud Maaülikooli teadlaste katsed leida poolkoksile seda turba ja lägaga segades rakendust taimekasvatuses.

"Kahjuks on seni uuritud sisuliselt vaid poolkoksi lahjendamise variante ja jõutud järeldusele, et piisaval lahjendamisel ei ole ohtlikud jäätmed enam ohtlikud," tõdeb Peeter Eek.

"Euroopa Liidu ohtlike jäätmete direktiiv keelab selgelt ohtlike jäätmete segamise ja lahjendamise, kui selle ainuke eesmärk ja tulemus on lahjendamine, mitte ohtlike ainete tegelik lagunemine ohutumateks aineteks. Sama eesmärk oli seatud ka õnnetult lõppenud Life-projektil, mille partner oli Sonda vald ja mis pidi valla peaaegu pankrotti viima."

Eegi mainitud Sonda Life-projekt tegeleski just nimelt poolkoksiga, mille hulka segati turvast ja läga. Saadud mullaparandajat kasutades metsastati ligi 200 hektarit maad. Tõsi, segadused projekti rahastamisega ja kohalik võimuvõitlus lämmatasid head kavatsused.

Äripäeva käsutuses oleva kava kohaselt hakkab poolkoksimägede rekultiveerimine toimuma just samal moel ehk siis poolkoksimäed kaetakse sellesama poolkoksi seguga: mäed kaetakse poole meetri paksuse tihendatud värske poolkoksi kihiga, mille peale tuleb 20 sentimeetri paksune poolkoksi ja settemuda segust kasvukiht.

Mäe poolitamises ei näe aga Eek mingit probleemi: "Mägi poolitatakse nagu iga maaüksus kinnistuna, st osa jääb Kiviõli Keemiatööstusele ja ülejäänud riigile."

Kiviõlis on tegelikult kaks sarnast, teineteisest umbes kilomeetri kaugusel asuvat poolkoksimäge. Neist vanemat ei ole prügilana kasutatud küll juba ligi 40 aastat ja sinna rajatakse parasjagu suusakuurorti.

"Juriidiliselt on vahe just selles, et vana mäge oli võimalus lugeda mitteprügilaks, samas kui praegu kasutusel oleva mäe osas selline võimalus puudub," selgitab Eek.

Kiviõli Keemiatööstuse tellimusel viisid Maaülikooli neli teadusdoktorit aastail 2001-2003 läbi katsetusi, et uurida võimalusi põlevkivi töötlemisel tekkiva poolkoksi kasutamiseks taimekasvatuses.

Teadlased jõudsid järeldusele, et kui lasta värskel poolkoksil umbes pool aastat laagerduda ning seejärel juurde segada rabaturvast, tekib rekultiveerimisaine, mida saab puhta mustmulla asemel edukalt kasutada näiteks Kohtla-Järve tuhamägede ja vanade karjääride katmiseks.

Kui rekultiveerimisainele juurde segada aga läga, sõnnikut või ka lihtsalt heitvee settemuda, saab tekkivat komposti edukalt kasutada ka taimekasvatuses. Katsetused viidi läbi Ekseko seakombinaadis tekkiva lägaga, mis on aastaid probleeme tekitanud.

Teadlased jõudsid järeldusele, et moodustuva komposti mõju on kartulikasvatuses samaväärne puhta sõnniku mõjuga.

Heitvee settemuda lisamine rekultiveerimisainesse suutis aga odrasaaki koguni kahekordistada. Sama komposti kasutamisega kurgipõllul kaasnes saagi tunduvalt varajasem valmimine.

Katsetuste suurepärased tulemused muutusid aga mõttetuks keskkonnaametnike vastuseisu tõttu ning Kiviõli Keemiatööstus lõpetas teadustöö finantseerimise.

Nagu ettevõtte juht Toomas Tamm kinnitas, olid Araabia Ühendemiraatide esindajad valmis kogu mägedesse kuhjatud poolkoksi enda juurde kõrbesse vedama, kuid selle eelduseks oleks olnud kasutusluba, mida keskkonnaametnikud ei ole poolkoksist valmistatud rekultiveerimisainele ja kompostile siiani andnud.

Selle asemel tahetakse väärt kraam Euroopa Liidu miljonite toel hoopis kasvukihiga katta.

Tänavu 22. oktoobril pidas kaitsepolitsei kinni Kiviõli linnapea Voldemar Trummi, kellele parajasti 100 000 krooni pistiseks oli antud.

See summa pidi moodustama vaid osa sellest, mida Trumm nõudis. Andjaks oli sihtasutuse Kiviõli Seiklusturismi Keskus nõukogu esimees Madis Olt, kes oli kapole kurtnud linnapea altkäemaksunõuet ning nüüd kohtu loal kuritegu matkis. Pärast juhtunu avalikustamist novembris lahkus Trumm nii linnapea kohalt kui ka Rahvaliidust.

Veel 2006. aastal üsna kesise rahapagasiga sihtasutus muutus "köitvaks" kohe pärast seda, kui Keskkonnainvesteeringute Keskus otsustas eraldada 11 miljonit krooni vana poolkoksimäe keskkonnaohutuks muutmise ja sinna talispordikeskuse rajamise tarvis. Mäe jalamile on rajatud tasemel krossirada.

Vahe naabermägedega on selles, et niinimetatud pistisemäele pole enam viimase 30 aasta jooksul poolkoksi juurde veetud ja selle jalamil pole pigisisaldusega õlijääkide basseine.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing