Välismaale ostuks raske laenu saada

Artikkel

- Uudised
- 9. detsember 2007 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välismaale ostuks raske laenu saada
Peamiseks takistuseks välismaale kinnisvara soetamisel on laenu finantseerimine. Seetõttu investeerivad praegusel ajal välismaale peamiselt suurärimehed, kes soetavad endale luksusliku elamispinna suisa püsivaks elukohaks.
Seoses seisakuga Eesti kinnisvaraturul on muutunud eestlastest eraisikute huvi ka välismaise kinnisvara vastu. Varem soovisid endale välismaale korterit osta peamiselt väikeinvestoritest palgatöötajad, praegu tunnevad kaugel asuva vara vastu huvi pigem ärimehed, kes on tulevikus valmis Eestist ära kolima. Väikeinvestorite äralangemise peamiseks põhjuseks on karmistunud laenutingimused ning hinnalangus Eestis.
Kasvavad kinnisvarahinnad Eestis andsid julgust, et kinnisvaraostuga ei saa kahjumisse jääda, samuti peibutas ainuüksi mõte osta endale kinnisvara eksootilises riigis. Seda enam, et hinnatase jäi ja jääb paljudes riikides Eesti hindadele märkimisväärselt alla. Korter Hispaanias, Tais, Kreetal, Türgis või Horvaatias liivaranna veerel võib maksta vähem kui korter mõnes Tallinna magalarajoonis.
Samuti olid pangad finantseerimisel oluliselt liberaalsemad - välisriigi tagatist küll ei aktsepteeritud, kuid kohalik tagatis välismaa kinnisvara soetamiseks oli sobilik.
Praegu vaatavad pangad aga sedasorti tehingutele kõõrdi ning pigem püütakse leida põhjuseid, miks sellise sihtotstarbega laenu mitte väljastada.
Kui veel mullu näidati isegi kauge ja eksootilise Tai Kuningriigi kinnisvaraobjektide vastu üles tõsist huvi kord nädalas, siis nüüdseks on ostuhuviliste ring ahtamaks jäänud.
Samamoodi on ka kõikide teiste välisriigi elamispindadega, mida Pindi Kinnisvara vahendab.
Põhjused on lihtsad. Esiteks said inimesed taaskord Eesti enda näite varal teada, et ükski buum pole igavene. Ning mõte, et hulk raha seisab tundmatul turul, on praegu oluliselt hirmutavam.
Paljudel on muresid koduturulgi küll - hirm hinnalanguse ning seeläbi kas või lisatagatise seadmise vajalikkuse ees sunnib inimesi konservatiivsetesse raamidesse.
Kolmandaks on aga paljudel kinnisvaraturul tegusatel inimestel lihtsalt vaba raha nappus - enamik kapitalist on seisva turu tingimustes kinnisvaraobjektide all kinni.
Ühelt poolt on ostjaskond vähenenud, teisalt on see ka muutunud. Kui varem tundsid välismaa vastu huvi peamiselt palgatöötajatest pereisad, kes proovisid suurendada perekonna varade väärtust ja leida endale meeldiv paik, kus puhkust veeta, siis nüüd on ostuhuviliste seas peamiselt ärimehed, kes otsivad vara pikema perspektiiviga.
Tegemist on peamiselt tänu kinnisvaraturu kiirele arengule väga suure hulga raha teeninud isikutega, kes soovivad soetada endale sõna otseses mõttes teist kodu.
Eelkõige otsitakse suuremaid luksusvillasid ning lausa hotellikomplekse, kus saaks elamise kõrvalt ka äri teha. See võimaldaks suvalisel ajal rõske Eesti kliima näiteks Vahemere-äärse soojuse vastu vahetada.
Autor: Pärle Sepping
Hetkel kuum