Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti sihiks elukvaliteedi kasv

    Eesti on teelahkmel. Kui viimase ajani nähti põhiprobleemina parempoolsete ignorantsust sotsiaalküsimustes (ja nii kujunes "kaks Eestit"), siis nüüd nähakse põhiprobleemina majanduslangust. Selgumas on, et Eesti on halb riik nii rikastele kui ka vaestele. Äriringkond ootab valitsuselt toetust tootmiskeskse majanduse ümberstruktureerimisel teeninduskeskseks, kuna selles on lisandväärtus suurem. Iseenesest on see ju õige mõte, kuid minu arvates on see liiga kitsas arusaam.
    Eesti põhiprobleem on selge visiooni puudumine. Seepärast tegeldakse üksikküsimustega, pendeldatakse siia-sinna. Kuna silme ees pole selget sihti, ei saagi argumenteerida ühe või teise valiku mõttekuse üle. Ja mis veelgi hullem, meil pole mõõdupuud edusammude üle otsustamiseks. Nii kaobki usk ja ärieliit hõikab nagu ühest suust, et Eesti pole enam atraktiivne.
    Minu arvates võiks Eesti sihiks olla elukvaliteedi stabiilne kasv. Seda mõõdaks ÜRO inimarenguindeks. Nii oleksid Eesti arengu põhinäitajad oodatav eluiga, koolilõpetanute suhtarv ja majanduskasv. Nii oleks meie siht pikaealiste, haritud ja jõukate inimeste arvu kasv. Kui me liiguksime inimarengu indeksis igal aastal kindlalt ühe sammu võrra edasi, oleksime 30 aasta pärast kohal, kus praegu on Taani, ehk 14. kohal Austria ees. See oleks köitev ja usutav valik.
    Inimarengu indeksis tõusmine oleks tasakaalustatum siht kui "15 aastaga 5 jõukama riigi sekka". Juhtimise seisukohast on tasakaalustatus äärmiselt oluline, kuna jätkusuutlikuks arenguks tuleb toetada kõiki kolme - eluea, hariduse ja majanduse arengut. Just siia see koer maetud ongi. Varase suremuse arvelt kaua ei ratsuta, nagu praeguseks selgelt näha on. Ja ka koolilõpetajate suhtarv vajaks parandamist. Seni on üks koalitsioon tulnud ja teine läinud keskmiselt iga 15 kuu möödudes! Ilma Eesti riigi visioonita ongi saadud jagada ja valitseda kaugemate tagajärgede eest vastutamata. Kui Eesti riigis oleks terviklik strateegia eluea, hariduse ja majanduse arengu tasakaalustatud juhtimiseks, võtaksid poliitikud sisulise vastutuse.
    Meil paljukiidetud ühisjooneks Iirimaa ja Singapuriga on olnud selge visioon. Tuleb tunnistada, et Eesti pole üheparteiriik nagu Singapur, ja et meil pole nii halb, nagu oli Iirimaal, kui nad ühiseesmärgi taha koondusid. Samas usun, et Eestis on aeg küps selleks, et parteid tuleksid järgmisteks valimisteks välja järgmise 15-30 aasta visiooniga. Kellele saab enim hääli, selle visiooni suunas võiksime edaspidi liikuda. Kui poliitikud oma sõnade eest tegudega vastutavad, valitakse nad tagasi ja nii toimubki riigi areng.
    Ma ei näe Eestis parteide asemel ühtki teist jõudu, kes saaks Eesti visiooni välja pakkuda. Kodanikualgatusel pole piisavalt ressursse ega mandaati. Valitsusasutustel samuti mitte. Usun, et kui parteiprogrammid tõusevad visiooni tasemele, ei tule poliitikutel valijaskonnas pettuda. Meenutagem, et rahvas pidas poliitikat palju sisukamaks 15 aastat tagasi, mil poliitilistel valikutel olid hoopis teised tagajärjed. Populism nähti kohe läbi ja enamik selle õnge ei läinud.
    Praegu ei ole rahvas mitte lollim, vaid samavõrd arukas. Asi on lihtsalt selles, et poliitikud ei tee enam tuleviku seisukohast tõsiseltvõetavaid valikuid. Seetõttu köidabki rahva tähelepanu pigem poliitikute tolategemine ajalehtede veergudel ja telesaadetes.
    Kui maailm on Eesti Vabariigi taaskehtestamisest 15 aastat edasi läinud, näivad poliitikud olevat astunud 25 aastat tagasi aega, mil Brežnev ja teised naljanumbriks olid.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.