Esmaspäev 20. veebruar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kas valida toit või kütus?

Hans-Werner Sinn 12. detsember 2007, 00:00

Kui ÜRO peasekretär Ban Ki-moon hiljuti Antarktikat külastas, avaldas talle muljet sulav jää. Brasiilias vapustas teda, et neljandik maa autodest kasutab biokütust. Rapsiseemneõli saab kasutada diislikütusena ning maisist ja suhkrupeedist saab toota etanooli bensiini asenduseks. ÜRO ja paljude riikide arvates saab biokütuse abil võidelda kliimamuutuse vastu. USA toetab maisist etanooli tootmist, mis kasvab USAs aastas 12% ja maailmas 10%. Euroopa Liidu maad toetasid biokütuste tootmist 2006. aastal 3,7 miljardi euroga.

Kuid kas on tõesti tark toitu mitte süüa, vaid põletada? Toidust biokütust tootes seome toiduhinna nafta omaga. Euroopas kulub aina enam põllumaad biokütustele ning toiduhinnad tõusevad.

See ei tohi jätkuda. Mexico City protestid jaanuarikuus ennustavad meie tulevikku. USAst imporditud maisi hind kahekordistus aastaga just bioetanooli tootmise tõttu. Mehhiko püüdis lahendada olukorda, fikseerides tortillade hinna ning loobudes maisi tollimaksust.

Kasvuhooneefekti vastu võitlejad pole öelnud, kust peaks tulema maa biokütuste kasvatamiseks. Põhimõtteliselt on selleks kolm allikat: toidu, puidu või metsiku looduse arvelt.

Maailmas napib toitu. Seepärast halvendab esimene valik just vaeseimate elatustaset. Puit on aga peamine taastuv ehitusmaterjal. Metsalt maad võttes tõstame puidu hinda ning soodustame selle asendamist terase ja betooniga. Samuti seob mets rohkem CO2 kui biokütusekultuurid.

Tõsi, biokütustest võib olla maailma kliimale kasu, asendamaks fossiilkütuseid. Kuid see eeldab, et biokütuste mõjul loobuksid naftaðeigid naftat pumpamast. Selleta pole biokütustest mingit kasu. Fossiilkütuste hind maailmaturul lihtsalt langeks veidi ning kütusetarve kasvaks biokütuste võrra.

Metsik loodus koosneb aga enamjaolt metsast. Selle asemele kütusekultuure istutades kasvatame CO2 hulka atmosfääris veelgi. Peasekretärile muljet avaldanud bioetanooli tootmiseks talitab Brasiilia just sedaviisi.

Aastas kaob Iirimaa suurune metsaala. Metsaraie mõju atmosfäärile on 18% Maa aastasest CO2-toodangust - rohkem kui kogu transpordisektoril. See peab peatuma, mitte kiirenema.

Biokütuseid on mõtet kasvatada vaid jäätmaal, kus meie jäätmed muidu lagunedes CO2 ja metaani toodaksid. Biokütust ei tohi toota metsa arvelt.

Copyright: Project Syndicate

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing