Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas valida toit või kütus?

    Kui ÜRO peasekretär Ban Ki-moon hiljuti Antarktikat külastas, avaldas talle muljet sulav jää. Brasiilias vapustas teda, et neljandik maa autodest kasutab biokütust. Rapsiseemneõli saab kasutada diislikütusena ning maisist ja suhkrupeedist saab toota etanooli bensiini asenduseks. ÜRO ja paljude riikide arvates saab biokütuse abil võidelda kliimamuutuse vastu. USA toetab maisist etanooli tootmist, mis kasvab USAs aastas 12% ja maailmas 10%. Euroopa Liidu maad toetasid biokütuste tootmist 2006. aastal 3,7 miljardi euroga.
    Kuid kas on tõesti tark toitu mitte süüa, vaid põletada? Toidust biokütust tootes seome toiduhinna nafta omaga. Euroopas kulub aina enam põllumaad biokütustele ning toiduhinnad tõusevad.
    See ei tohi jätkuda. Mexico City protestid jaanuarikuus ennustavad meie tulevikku. USAst imporditud maisi hind kahekordistus aastaga just bioetanooli tootmise tõttu. Mehhiko püüdis lahendada olukorda, fikseerides tortillade hinna ning loobudes maisi tollimaksust.
    Kasvuhooneefekti vastu võitlejad pole öelnud, kust peaks tulema maa biokütuste kasvatamiseks. Põhimõtteliselt on selleks kolm allikat: toidu, puidu või metsiku looduse arvelt.
    Maailmas napib toitu. Seepärast halvendab esimene valik just vaeseimate elatustaset. Puit on aga peamine taastuv ehitusmaterjal. Metsalt maad võttes tõstame puidu hinda ning soodustame selle asendamist terase ja betooniga. Samuti seob mets rohkem CO2 kui biokütusekultuurid.
    Tõsi, biokütustest võib olla maailma kliimale kasu, asendamaks fossiilkütuseid. Kuid see eeldab, et biokütuste mõjul loobuksid naftašeigid naftat pumpamast. Selleta pole biokütustest mingit kasu. Fossiilkütuste hind maailmaturul lihtsalt langeks veidi ning kütusetarve kasvaks biokütuste võrra.
    Metsik loodus koosneb aga enamjaolt metsast. Selle asemele kütusekultuure istutades kasvatame CO2 hulka atmosfääris veelgi. Peasekretärile muljet avaldanud bioetanooli tootmiseks talitab Brasiilia just sedaviisi.
    Aastas kaob Iirimaa suurune metsaala. Metsaraie mõju atmosfäärile on 18% Maa aastasest CO2-toodangust - rohkem kui kogu transpordisektoril. See peab peatuma, mitte kiirenema.
    Biokütuseid on mõtet kasvatada vaid jäätmaal, kus meie jäätmed muidu lagunedes CO2 ja metaani toodaksid. Biokütust ei tohi toota metsa arvelt.
    Copyright: Project Syndicate
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.