Neljapäev 8. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Laenukääbused edestavad sundmüükidega suurpanku

Piret Reiljan 12. detsember 2007, 00:00

Kiirlaenude lipulaev Balti Investeeringute Grupp (BIG) seisis tänavu silmitsi ühe sundmüügiga kinnisvara tagatisel antud 20 miljoni laenukrooni kohta. Turgu valitsev Hansapank lubas endale ühe kodu sundmüügi pea 40 korda suurema summa ehk 780 miljoni laenukrooni kohta.

Väikesed krediidiasutused ise sundmüükide laenuportfelli suhtes kreeni vajumises probleeme ei näinud ning kinnitasid justkui ühest suust, et liigseid riske võetud ei ole.

"Kindlasti ei ole BIGi poolt kinnisvara tagatisel pakutavate laenutoodete näol tegemist emotsioonitoodetega, kus väga madal intressimäär ja soodne müügipakkumine kallutaks klienti vale otsust tegema," toonitas BIGi krediidivaldkonna juht Veiko Kandla. Tänavused kümme BIGi hüpoteegiga sundmüüki Kandlat ei üllatanud. "Oleme teinud kõik, et seda numbrit madalal hoida, ja usun, et see õnnestub meil edaspidigi," märkis ta.

"Kuigi AmCredit on suhteliselt väike krediidiasutus, on meie krediidipoliitika alati olnud konservatiivne ning sarnane suurpankade omaga," rääkis kodulaenudele spetsialiseerunud Ameerika juurtega ASi AmCredit Eesti tegevjuht Andrus Tinni.

Eesti Krediidipanga juhatuse liikme ja krediidi- ning äripangandusjuhi Uku Tammaru sõnul tuleks vahet teha laenuandjatel, kes teevad otsuseid nii tagatise väärtuse kui ka laenusaaja maksevõime põhjal, ja laenuandjatel, kes maksevõimet oluliseks ei pea ja annavad laenu tagatisepõhiselt. "Esimesel juhul on laenuandja valmisolek raskustesse sattunud kliendi maksetingimusi üle vaadata kindlasti suurem ning tagatist ei asuta kohe realiseerima," ütles Tammaru.

Väikeste konkurentide suunas näitasid hoiatavalt näpuga Eesti juhtivad pangad, kes usuvad kiirlaenukontoreid suuremaid riske võtvat.

"Väikeste laenuandjate algatatud enampakkumiste suhteliselt suurem arv on märk sellest, et tugeva maksevõimega klientide hulk on siiski piiratud ja suuremad pangad on võtnud laenuturult koore," sõnas Nordea Panga krediidijuht Ivar Kallast.

Hansapanga eluaseme finantseerimise osakonna juhi Agnes Maki sõnul näitab sundmüügis olevate varade arv suhtena koguportfelli, et suured pangad on väikestest laenutingimuste osas konservatiivsemad.

"Meie oleme laenude väljastamisel tuginenud rohkem kliendi rahavoogudele ning vähem tagatisele. See on ka põhjus, miks meie kliente on raskustesse sattunud märgatavalt vähem kui konkurentidel," kommenteeris SEB Eesti Ühispanga juhatuse liige ja jaepanganduse valdkonna juht Riho Unt.

Hingedekuul paisati sundmüüki keskmise viiekorruselise paneelmaja jagu pankadele võlgu jäänud inimeste kodusid, aastaga on selliste enampakkumiste arv kolmekordistunud.

"Mureks on põhjust kõikidel pankadel ning täitevmenetlusel müügis olevate objektide numbrid ainult kasvavad," nentis Eesti Krediidipanga krediidi- ja äripanganduse juht Uku Tammaru.

"Raskustesse sattuvate klientide osakaal mõnevõrra suureneb. Seni on hea majanduskasv silunud ka valesid otsuseid ja liiga suuri riske," sõnas SEB Eesti Ühispanga jaepangandusjuht Riho Unt.

Viivislaenude maht on kasvanud ja üldine keskkond võib suruda seda mahtu isegi kõrgemale. Ükski pank ei soovi sattuda konflikti oma klientidega ja seda eriti pikaajaliste toodete, nagu eluasemelaenu puhul. Kodu sundmüüki tuleb võtta kui viimast õlekõrt, millest haaramisel kannatavad rahalist ja moraalset kahju kõik osapooled.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing