Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ametiühing allkirjastas leppe Autoettevõtete Liiduga
"Neli häält oli vastu, kuus poolt ja üks juhatuse liige jäi erapooletuks," rääkis Transpordi Ametiühingu juht Peep Peterson. Tema sõnul oli pooltargumendiks, et autotranspordis väheneb ümbrikupalk ning bussisektoris tõuseb brutopalk väljaspool Tallinna 1500-2000 krooni. "Mehed ütlevad, et pole viga," vahendas Peterson transporditöötajate hinnangut.
Palk tõuseb ka ületuleval aastal, kuid selle arvutamiseks lepiti Autoettevõtete Liiduga kokku valem. "Teisel aastal on bussijuhi palk 75% esimese kahe kvartali Eesti keskmisest palgast," selgitas Peterson.
"Ehk ta pidas silmas ühistranspordiettevõtteid," oletas Peterson, vastates aripaev.ee küsimusele, keda Autoettevõtete Liidu juht Ville Tori silmas pidas, kui viitas eile kahjumitele tuleva aasta esimeses pooles.
"Mida suurem riigi mõju, seda suurem risk," selgitas Peterson ja lisas, et bussiettevõtted ei saa hinda tõsta vastavalt vajadusele nagu kaubaveoga tegelevad autotranspordiettevõtted.
Kokkuleppe kiitis eile heaks ka Autoettevõtete Liit ning eile kell 16 kohtusid osapooled riikliku lepitaja büroos ja kirjutasid lepingule ametlikult alla.
Transpordiettevõtte ASi KeVa juhi Rein Siimu sõnul põhjustas riikliku lepitaja pakutud töökompromiss Autoettevõtete Liidu üldkogul ägedat vaidlust, ehkki see lõpuks kinnitati.
Planeeritud tunni aja asemel võttis töökokkuleppe kinnitamine aega kaks tundi. "Selge on see, et iga kulu kasv tekitab muret," kommenteeris Siim töökokkuleppe mõju transpordiettevõtetele. "Ja see kulu kasv on normaalsest kasvust kordades suurem," lisas Siim.
Kõige rohkem häiris Autoettevõtete Liidu juhatusse kuuluvat Siimu ametiühingute nõue tõsta miinimumpalka, mis olevat sama kui kuulda jonniva lapse suust, et kui ta kohe kommi saab, käitub edaspidi hästi.
"Ametiühingud nõudsid sisuliselt sama, öeldes, et tõstke palka, siis hakkame korralikuks," pahandas Siim. "Hakkame aga ikka peale sellest, et bussijuht kui teenindaja oleks kõigepealt pestud, kammitud ja raseeritud, teataks peatusi ning käituks viisakalt."
Praegu moodustavad motivatsioonitasud olulise osa transporditöötaja palgast. Mida suuremaks kasvab miinimumpalk, seda vähemaks jääb võimalust suurendada tema tööpanust lisatasude abil.
Siim andis mõista, et nahaalseid ning ülbeid bussi- ja autojuhte ei saa vallandada, kuna transpordisektoris on iga kätepaar loetud. Uusi bussi- ja autojuhte juurde ei tule.
"Usun, et enamik ettevõtteid maksab praegu miinimumpalgast rohkem," lisas Siim. Vähem ehk osalist ümbrikupalka maksavad ettevõtted, mis ei kuulu Autoettevõtete Liitu. Nende vastu ei aita aga ilmselt ei ussi- ega püssirohi. "Ei saa näpuga näidata, ehkki kahtlus on. Kedagi pole süüdi mõistetud," rääkis Siim oletatavatest maksupetturitest.