Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Notaritelgi jääb tulust puudu
Notarite põhjendused teenuste hinna tõstmiseks kõlavad umbes samamoodi, nagu mõned aastad tagasi selgitasid põllumehed riigipoolsete toetuste suurendamise vajadust - piima- ja liha kokkuostuhindu pole tõstetud aastaid, mistõttu tulupuudujääk muudkui aasta-aastalt suureneb...
Notarid niisamuti - selle või teise teenuse hinda pole tõstetud aastaid, kulud suuremad kui tulud. Ju siis on ka notaritel tekkinud vägev tulupuudujääk, mille saaks likvideerida vaid tasude tõstmisega.
Nii ongi. Hinnanguliselt umbes kolmveerand notarite tulust tuleb kinnisvaratehinguilt. Kinnisvaraturul ei lähe aga enam sugugi nii hästi kui veel mõned kuud tagasi. Paremaid päevi ei lubata niipeagi. Hästi, põllumeeste puhul oli ja on võimalik üle lugeda pead lambakarjas, piimaliitrid ja lihakilod. Mingi alus toetuste määramiseks seegi. Aga notarite saamata jäänud tulu oskavad paraku vaid notarid ise kokku arvata.
Pannakse notareile ette avalikustada tulud, et saaks hinnata, kui ebaõiglased tasumäärad on, viivad nad jutu FIEdele - notarid töötavad samadel põhimõtetel, seega pole vaja käivet avalikustada.
Pole just kõige parem paralleel - riik ei garanteeri seadustega FIEdele otsatut turgu ega ka pidevat rahavoogu. FIEd peavad oma kaupadele-teenustele ise turu otsima, seejuures nende hinnad sõltuvad turust.
Notarid ei pea konkurentidega kemplema, nad määravad sisuliselt ise, kui suured peaksid olema teenustasud, ja riigikogu ütleb "jah" - sest see ei maksa riigieelarvele sentigi.
Kes ei kaitseks selliseid privileege?