Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Rekordiline Euribor lööb ettevõtjate kasumi pihta
Hansapanga ja SEB Eesti Ühispanga andmetel pole intresside fikseerimine ettevõtjate hulgas populaarsemaks muutunud. Intressitõusude vastu on seni kindlustatud vaid umbes 10% ärilaenudest. Miljarditesse ulatuvate investeeringute tegijad eelistavad riske siiski maandada.
Tallink Grupi finantsdirektor Indrek Stalmeister sõnas, et Tallink kasutab intressiriskide maandamiseks erinevaid finantsinstrumente. Ettevõtte laenude tagasimaksed on aasta-aastalt suurenenud ja lõppenud majandusaastal maksti laene tagasi juba 1,6 miljardit krooni. Stalmeister lisas, et Tallinki kõigist kulutustest moodustavad intressikulud umbes 6%. Mullu ulatusid laenuintresside kulud Tallinkis 800 miljoni kroonini.
Laenuintresside fikseerimist kasutas Kunda puitmassitehas AS Estonian Cell, kes investeeris tootmise käivitamisse 2,4 miljardit krooni.
"Fikseerisime intressi 2005. aasta oktoobris, kui oli näha, et Euribor liigub üles. Nüüd saan tänu sellele öösiti paremini magada ja oleme juba intressiga plussis," märkis Estonian Celli juhatuse liige ja finantsjuht Riia Ratnik.
"Peame äriplaanidega konservatiivsemad olema," võttis Euribori tõusu mõju kokku ASi Liviko tegevjuht Janek Kalvi. Ta lisas, et ettevõtluse kuldajad on keskmiselt viieks aastaks möödas ja sellega koos ka kiired kasumikasvud.
Logistikafirma Via 3L tegevjuhi Elmer Maasi sõnul on Euribori tõus suurendanud uuele laokompleksile kulutatud summa tagasimakseid. "Nii-öelda rendihind on tõusnud," sõnas ta. Maasi sõnul lähevad kasvavad intressid maha kasumimarginaali arvel. "Seni on kõik harjunud, et Euribor on paari protsendi kandis, aga nüüd on pea viis protsenti. Kui suudaks neid muutusi ette näha, oleks väga rikas inimene," märkis Maas.
Tehase laiendamisse investeeritud 100 miljoni krooni pealt tuleb järjest rohkem intresse tasuda ka ehitusvahtude tootjal OÜ Krimelte. Ettevõtte tegevdirektori Alar Salumi sõnul intressitõusu survel erilisi samme siiski ei astuta ja püütakse lihtsalt tootlikkust suurendada.
"Selge see, et edasisi investeerimisotsuseid võib Euribori kasv või kõrgel tasemel püsimine mõjutada," lisas ta.
Ratnik tunnistas, et Estonian Cell lühiajalisi investeeringuid praegu teha ei taha, kuna Euribor on liiga kõrge.
Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri leidis, et kuna pole teada, kui suured on pankade kahjumid USA rämpsvõlakirjade tõttu, siis ei oska enne kevadet öelda, mida Euribor edasi teeb. Euribor sõltub ka Euroopa Keskpanga intressidest, kus on samuti ootusi nii alla- kui ka ülespoole.
"Turgudel pole selget sihti, kõik ootused on väga vastuolulised. Euribor võib ka üle viie protsendi tõusta," möönis Lauri ja kinnitas, et inimestel tuleb tarbimist piirata.
Hansa Liisingu teatel on Euribori suur tõus kindlasti üks teguritest, mille tõttu on liisinguturu kasvutempo viimastel kuudel oluliselt aeglustunud.
"Prognoosime Euribori pärssiva mõju jätkumist lähema aasta jooksul," teatas Hansa Liising pressiesindaja vahendusel.
Hondasid müüva OÜ Catwees juhatuse liikme Ilmar Tennokese sõnul uute autode müüki Euribori tõus eriti ei mõjuta. "Auto hind jääb samaks, klient peab lihtsalt pangale rohkem maksma. Samas uue auto ostja ei loobu paarsada krooni suurema kuumakse pärast liisingust," tutvustas Tennokese autoostjate käitumist.
Euribori noteeringud on tõusnud viimasel ajal rohkem, kui oleme oodanud. Kuigi intressimäärad ettevõtetele on viimase kahe aasta jooksul tõusnud, on nad jätkuvalt madalamad kui kümnendi alguses. Seega on praegune intressimäär jätkuvalt soodne laenamiseks. Lähiaastatel peaks Euribor stabiliseeruma praegusest tasemest mõnevõrra madalamal. Samas on raske hinnata, kui kaua pinged rahaturgudel võivad jätkuda. Kui need leevenevad, siis alanevad ka rahaturuintressid. Intresside fikseerimine oleks olnud otstarbekas intressitõusutsükli alguses ehk aasta-paar tagasi.